Iga aasta lõpus teeb Statistikaamet ülevaate ka ühiskonnas kõige enam kirgi kütnud teemade kohta. Nende blogipostituste põhjal tehtud koondloendist tuleb välja ka mitu 2018. aasta statistika põhjal koorunud roheteemat, mis lugejatele korda on läinud.
Ruumi meil veel on
Nii tehti aprillis ülevaade sellest, kui palju Eesti pindalast on asustamata – selgub, et lausa pool, nii et ruumi on veel. Eesti maismaa pindala on 43 465 km², millest asustamata on 22 593 km². Asustamata maa pindala on suurim Saaremaa vallas (1519 km²), Alutaguse vallas (1143 km²) ja Lääne-Nigula vallas (947 km²) ning väikseim Kihnu vallas (3,5 km²). Linnadest on asustamata maa pindala suurim Pärnu linnas (487 km²) ning puudub üldse Rakvere ja Võru linnas. Pikemalt saad lugeda SIIT.
Oleme mahedad!
Augustis uuriti, kui suur osa Eesti põllumajandusest on mahe ja kui palju meie põldudelt ja viljaaedadest mahevilju nopitakse. Rohkem kui viiendik Eesti põllumajandusmaast on mahe. Võrreldes aasta taguse ajaga nopiti meie viljaaedadest topeltkogus mahedaid marju ja puuvilju, samuti suurenes mahekartuli saak. Kui võrrelda Euroopaga, siis Eestis on umbes kolm korda rohkem mahemaad kui Euroopa Liidus keskmiselt. Täpsemalt loe SIIT.
Olmejäätmete hulk suureneb ja liiga vähe läheb ringlusse
Septembris võeti luubi alla Eesti prügimajandus. Ega siin midagi hõisata pole, oleme küll paljude teiste Euroopa riikide elanikega võrreldes küll suhteliselt kasinad prügitekitajad, ent olmejäätmete kogused suurenevad Eestis siiski iga aastaga. Iga eestlane tekitab aastas keskmiselt 390 kilo olmejäätmeid. Suurenenud olmejäätmete hulga käitlemine koormab Eestis keskkonda rohkem kui mitmetes teistes Euroopa Liidu riikides. Meil võetakse suhteliselt vähem ringlusse erinevaid materjale, mis aitaks keskkonda rohkem säästa ja hoida. Prügimajanduse kohta loe SIIT.
Saak on vägev, aga kulud söövad tulusid
Oktoober tõi teadmise, et Eesti põllumeestel oli tänavu rekordiline teraviljasaak – lausa läbi aegade kõige suurem. Teisalt varjutas rõõmu teadmine, et võrreldes möödunud aasta põllumajandustoodangu väärtusega sõid kasvavad kulud ära koguni kaks kolmandikku põllumajandustootmisest saadavast tulust. Lähemalt saab lugeda SIIT ja SIIT.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
