Uudis

Puidupõhine pakend võimaldaks vähendada 2050. aastaks CO2 emissiooni 65%

F: Pixabay

Eesti Toiduainetööstuse Liidu esimesel Pakendikonverentsil „Jätkusuutlik pakendamine ja pakend kui ressurss“ arutleti puidu biomassil põhinevate pakkematerjalide arendamist kui tõsiseltvõetavat alternatiivi plastile, mis aitaks saavutada kliimaneutraalsuse eesmärgid kiiremini.

„Materjali vähendamisel, materjalile uute omaduste ja lisafunktsioonide andmisel on lisaks ringlussevõtule ja taaskasutusele suur roll pakendi keskkonnamõjude vähendamisel,“ ütles Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu juhatuse liige Katre Savi. Ta märkis, et puidupõhise pakendi ringlussevõtu tase on kõrge ning uute materjalide ja tootmistehnoloogiate abil suudetakse puidupõhistele pakenditele pakkuda funktsioone, mis seni on nõudnud plastikut, klaasi või alumiiniumi.

Savi tõi välja jätkusuutlikkusele ja ressursistrateegiale spetsialiseerunud konsultatsioonifirma Material Economics uuringu, mille kohaselt jätkates plastpakendi kasutamist, ent rakendades tööstuste tegevuskavades Euroopa Liidu eesmärke, plastpakendi keskkonnajälg küll väheneb ning aastaks 2050 suudame kärpida CO2 emissiooni 20% võrra. Kuid samas näitavad uuringu arvutused, et samadel tingimustel saavutame puidupõhise pakendi puhul koguni 65-protsendilise emissioonide vähendamise. „Peame kasutama vähem ressursse ja samaaegselt tootma vähemast rohkem,“ resümeeris Savi.

Toiduliidu ringmajanduse valdkonna nõunik Üllar Huik lisas, et igal pool maailmas arenduslaborid töötavad selle nimel ning paralleelselt on töös mitmeid huvitavad ühekordse plasti ja selle keskkonnamõju vähendamise projekte, nagu näiteks katsetused arendada pabertopsi jaoks tselluloosi põhine vedelikukindel sisesein või Itaalias välja arendatud biolagunev plastpakend, mis laguneb tavatingimustel ja seejuures mikroplasti eraldamata. Arendatakse ka uusi pakkematerjale nanotselluloosist ja keemiliselt modifitseeritud tselluloosist.

Tallinna tehnikaülikooli materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi polümeeride ja tekstiilitehnoloogia labori professor Andres Krumme rääkis samuti puidu biomassil põhinevate uute pakkematerjalide arendamisest ning tselluloosist kui pakkematerjalide toorainest. Krumme toonitas, et pakkematerjalide tootmine tselluloosist ei konkureeri toiduressursiga ning võimaldab kasutada tselluloosi allikana ära ka põllumajanduse jääke.

Euroopa Komisjoni andmetel varutakse Eestis aastas ligikaudu 7,1 miljonit tonni puidupõhist biomassi, 33% sellest eksporditakse väärindamata, 29% kulub puittoodete valmistamiseks ja ainult 5% kasutatakse kiudmassina, peamiselt läbi mehaanilise töötluse. Soomes ja Rootsis väärindatakse vastavalt 40 ja 36% kiudmassist.

„Eesti plastinõudlus aastas on alla 200 000 tonni. Võiks seada hüpoteesi, et 2,8% Eestis puidust lähtuva biomassi termoplastseks materjaliks muutmine kataks kogu aastase plastivajaduse, asendades valdavalt mittetaastuvatel maavaradel põhineva plasti biopõhise ja süsiniku neutraalse materjaliga,“ arvutas Krumme. 

Kiudmass on 100% biopõhine toode, ringlusse võetav, bioloogiliselt lagunev ja komposteeritav, põletatav. Tootmiseks võib kasutada nii primaarset kiudu kui ka paberi- ja kartongi jäätmeid.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.