Ilutulestiku ja pürotehnika puhul räägitakse eelkõige mürareostusest. Juba novembripimedusest kostvad järjestikused paugutamised häirivad eelkõige lemmikloomi, kuid mõjuvad halvasti ka inimestele, segades nende õhtust ja öörahu. Vähem on räägitud aga ilutulestiku keskkonnareostusest.
Rohegeenius uuris Tallinna tehnikaülikooli mäendustingimuste labori juhatajalt ja lektorilt Tõnu Tombergilt järele, kui suurt keskkonnasaastet taoline paugutamine, mis uue aasta saabumisega tipneb, õigupoolest tekitab ja kas on põhjust muretsemiseks.
Keskkonnareostus tekib tolmust ja gaasidest
Tombergi sõnul tekib ilutulestikust peamiselt tolmureostus ja paugutamine reostab keskkonda ka mitmesuguste õhku paisatavate gaasidega. Paugutamise järel paiskuvad õhku mitmete metallide (strontsium, liitium, kaltsium, naatrium jt) oksiidid ja hüdroksiidid, mis tekivad ilutulestikule värvi andvate soolade, aga ka musta püssirohu põlemisel (deflagreerumisel).
“Osa neist on ka otseselt toksilised, kuid nende kogused on ka suuremate ilutulestike puhul kaduvväikesed,” märgib Tomber.
Musta püssirohu põlemisel eraldub vääveldioksiid, mis jätab õhku püssirohulõhna ja mille kontsentratsioon võib tihedalt täisehitatud aladel, nt Tallinna „mäed“ olla küllalt tajutav, seda eriti suhteliselt tuulevaikse ja niiske ilma korral.
Tomberg lisab, et otseseid tervisekahjustusi see peale ajutise kerge peavalu ja iiveldustunde ei tekita, pigem on see häiriva toimega ning sel on üsna ebameeldiv hais. Samas nendib ta, et selle tagajärjel suureneb ajutiselt õhu süsihappegaasi sisaldus ja väheneb hapniku kontsentratsioon.
Padrunite kestad reostavad pinnast
Tombergi sõnul ei ole neid nähtusi Eestis eriti uuritud ega mõõdetud. Tolmu- ja gaasireostusest olulisemaks peab ta siiski üldreostust, mis ilutulestikust järele jääb ning mis pinnasele halvasti mõjub.
Ilutulestikuvahendite jääke ei koristata ja nende papist, paberist ja ka plastikust kesti võib mõnel pool näha mitme kuu vältel. “Needki sisaldavad pürotehniliste ainete jääke, mis pinnasesse filtreeruvad,” tõdeb Tomberg, kuid lisab, et sedagi, kui kahjulik see pinnasele täpsemalt on, Eestis eriti ei uurita.
Lahingumüra on kõige hullem ja selles on süüdi pürotehnika liigvarane müük
Ilutulestikust tekkiv pikaajaline mürareostus on siiski põhiline. “Juba praegu pelgab näiteks minu koer pimedas jalutama minekut, sest midagi lahingumüra taolist on enam-vähem igal õhtul kuulda. Iseäranis nädalavahetustel,” mainib ka Tomberg.
Selle aasta alguses koostas Keskkonnaõiguse keskus Tallinna keskkonnaameti tellimusel ilutulestiku õigusliku analüüsi, et selgitada välja, millised on võimalused ilutulestikuga kaasnevate keskkonnahäringute vähendamiseks.
Sealt selgus, et ühe ettepanekuna võiks uuesti kaaluda pürotehnikale antud müügiaja piiramist – kuni 2010. aastani näiteks kehtis keeld müüa teatud kategooria pürotehnilisi tooteid 01.11-26.12. Praegu aga saab pürotehnilisi vahendeid osta oluliselt varem.
Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet tuletab ka meelde, et pürotehnika kasutamisel kehtib avalikus kohas ajapiirang, millest tuleb kinni pidada.
Nii on kella 22.00 kuni 6.00, puhkepäevale eelneval ööl kell 00.00 kuni 7.00 on keelatud tekitada valgusefekte või teist isikut oluliselt häirivat müra. See ei kehti müra ja valgusefektide suhtes, kui seda tehakse kohaliku omavalitsuse loa alusel või ööl vastu 1. jaanuari, vastu 25. veebruari või 24. juunit.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
