Raamatu “Eestimaa 50 parimat matkarada” autor toob välja kolm rada, mille võiksid kindlasti esimesel võimalusel ette võtta

Pühajärve matkarada.Foto: PM/Scanpix

Matkasõber Ülar Allas soovitab kolm eri pikkusega matkateed, mida läbides näeb nii rabamaastikku, mõisaparki kui ka rannajoont.

Rohegeenius uuris hiljuti ilmunud teose “Eestimaa 50 parimat matkarada” autorilt Ülar Allaselt, millised kolm rada tasub kindlasti üle vaadata ja järele proovida.

Millised matkarajad võiks loodushuviline lähiajal kindlasti ette võtta?

Üks minu isiklikke tänavuse suve lemmikuid on Pärnumaal asuv Rannametsa-Tolkuse looduse õpperada. See rada on väga vaheldusrikas. Teekonnal saab kogeda nii männikuga kaetud kaunist luiterannikut kui ka rabamaastikku. Rannametsa liivaluited tähistavad kunagist rannajoont.

Selle kõrgeimal harjal seisvast vaatetornist avaneb nii avar vaade, et hea ilma ja korraliku binokliga pidavat isegi Kihnu naiste seelikumuster näha olema. Tolkuse raba paikneb otse liivaluidete kõrval, otsekui oru põhjas.

Mööda laudteed saab jalutada sopiliste laugasteni, kus võib pinkidel jalga puhata, piknikku pidada ja ainulaadset maastikku imetleda.

Põlva maakonnas kulgev Valgesoo õpperada on veel paljudel avastamata, ehkki asub Taevaskojast vaid kümneminutilise autosõidu kaugusel. See rada suundub laudteena üle siirdesoojupi, ületab raba ja kulgeb siis metsaaluse ringiga tagasi. Ka metsa all aitab niiskemaid kohti läbida laudtee.

Raba viimane osa viib läbi Ahja mõisniku istututatud “parunimännik”. Seal ootab vanderselle meeldiv lõkkekoht koos kõige vajalikuga.

Valga maakonnas asuv Pühajärve matkarada algab Otepää looduskeskuse juurest ja kulgeb päripäeva ümber järve. Raja serva jäävad Armuallikas, mitmed omapärase kujuga künkad, lõkkekohad, Väike-Emajõe lähtepunkt,

Pühajärve mõisapark ja palju muud põnevat. Pühajärve ja selle ümbruse kohta on teada väga palju muistendeid ja rajal matkates saame aimu, miks vanarahvas seda piirkonda nii oluliseks pidas.

Mille poolest on need rajad erilised?

Rannametsa-Tolkuse kant on nii ainulaadne, et võeti kaitse alla juba rohkem kui 60 aastat tagasi. Rannametsa luiterannik on üks Eesti kaunimaid. Selle kõrgeim tipp – Tornimägi – ulatub 35 meetrit üle merepinna ning on meie kõrgeim luitehari. Ka Tolkuse raba on Eestis ainulaadne, kuna selle keskosa on äärealadest madalam. Rannametsa-Tolkuse rada on hästi ligipääsetav ja populaarne, ent paljud pole seal siiski veel seiklemas käinud.

Valgesoo eriline väärtus peitub selles, et seda pole kuivendatud ja samuti pole seal kaevandatud turvast. Paljusid meelitab kohale Valgesoo servale püstitatud imposantne vaatetorn, mille kõrgus on võrreldav Suure Munamäe vaatetorniga. Lisaks on Valgesoo meie ainuke raba, mis on ära märgitud National Geographicu kollase aknaga.

Pühajärv on oma käänulise kaldajoone tõttu üks Eesti kaunimaid ja omanäolisemaid järvi. Pühajärv on suvitajate meelispaik, kuid selle kaldal jalutamine on pakkunud loomingulist innustust ka paljudele kunstnikele ja luuletajatele. Pärast pika teekonna läbimist võib matkaja uhkust tunda, et on kõndinud ümber Dalai-laama poolt õnnistatud järve.

Kas matkarajad sobivad nii algajale kui ka edasijõudnule?

Rannametsa-Tolkuse rada on üksnes 2,2 kilomeetrit pikk. Päris pisikestele võib see siiski olla väsitav, sest tuleb treppidest üles-alla ronida. Valgesoo õpperada on samuti ligi kahe kilomeetri pikkune, ent sobib väikelastega peredele paremini. Mõlemad rajad on lihtsasti läbitavad.

Seevastu Pühajärve matkaraja pikkuseks on 14 kilomeetrit ja selle maha vantsimine eeldab julgemat pealehakkamist. Kellele nelja-viie tunnine teekond üle jõu käib, leiab veekogu lõunatipust lühikese Pühajärve tunnetusraja. Lisaks ootab Pühajärve loodeosas avastamist Murrumetsa matkarada.

Millega peaks matkale minnes arvestama?

Mugavad jalanõud ja sobiv riietus on väga olulised, eriti Pühajärve ümbrust vallutades. Rabas liikudes tuleb meeles pidada, et laudteed muutuvad niiske ilmaga libisemisohtlikuks. Janu peletamiseks võiks kaasas olla veepudel, kuid jaheda ilmaga tasub seljakotti libistada sooja teega täidetud termose.

Vilets tuju ei sega matkale minemist, sest tavaliselt muutub meeleolu liikumise käigus paremaks. Iseenesestmõistetavalt tuleb loodusesse suhtuda austavalt, sest siis saame tasuks kuhjaga kordumatuid elamusi.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.