Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus teatas majandus- ja taristuminister Taavi Aasale, et ta ei saa toetada ettepanekut tõsta parvlaevapiletite hinda olukorras, kus liine opereeriv riigi poolt doteeritud ettevõte teenib kasumit.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teatas hiljuti, et tõstab alates 1. märtsist ülesõiduhindu saarte külalistele. Algselt oli hinnatõus planeeritud juba 1. veebruarile, kuid sellele suutsid saarte esindajad pidurit tõmmata.
Aas saatis 28. jaanuaril rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks Kuivastu-Virtsu, Rohuküla-Heltermaa ja Sõru-Triigi parvlaevadel piletihinda tõstva ettepaneku. Rahandusminister vastas sellele 9. veebruaril.
“Ma ei saa seda toetada järgmistel põhjustel,” vastas Keit Pentus-Rosimannus. “Suursaarte ja mandri vahel parvlaevaliine opereeriva ettevõtte, riigi poolt doteeritava TS Laevad majandustulemused, sh kasumlikkus, on väga head. Ka keeruline majanduskeskkond ei ole seda mõjutanud. Selliste majandustulemuste puhul on väga küsitav praegune sisuline vajadus täiendavalt piletihinda tõsta,” kirjutas rahandusminister.
Pentus-Rosimannuse sõnul näeb ta probleemi ka selles, et esitatud piletihinna tõstmise ettepaneku tulemusel suureneb Saaremaa ja Hiiumaa inimeste ja seal tegutsevate ettevõtete ebavõrdne kohtlemine teiste Eesti regioonidega võrreldes.
“Parvlaevaliine on Saaremaa ja Hiiumaa puhul peetud ikka n-ö maanteede pikenduseks,” jätkas ta. “Parvlaevaliinide kasutamise senisega võrreldes oluliselt kallimaks muutmine (oludes, kus liine opereeriv riigi poolt doteeritud ettevõte teenib kenasti kasumit) irdub sellest printsiibist oluliselt. See halvendaks ka saartel tegutsevate ettevõtete konkurentsivõimet, sh. turismisektori ettevõtjate olukorda.”
“Eelnevast tulenevalt palume majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil veelkord kaaluda Kuivastu-Virtsu, Rohuküla-Heltermaa ja Sõru-Triigi parvlaevaliinide piletihindu tõstva majandus- ja taristuministri määruse kehtestamise põhjendatust,” seisis Aasale saadetud kirjas.
Rohegeenius avaldas 2. veebruaril artikli sellest, kui palju maksab praegu ja hakkab tulevikus maksma neljaliikmelise pere reis Hiiumaale või Saaremaale.
11. veebruaril saatis Taavi Aas rahandusministrile vastuse:
Austatud minister Keit Pentus-Rosimannus
Esitasite 09.02.2022 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile kooskõlastuskirja nr 1.1- 11/1228-3, milles teatasite, et ei saa toetada majandus- ja taristuministri 25. septembri 2015. a määruse nr 120 „Avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol sõitja kõrgeim piletihind, sõiduki ja selle haagise piletihinnad ning sõidusoodustused Kuivastu-Virtsu, Rohuküla- Heltermaa ja Sõru-Triigi parvlaevaliinidel“ muutmist kooskõlastamiseks esitatud viisil.
Leidsite oma kirjas, et riigi poolt doteeritava TS Laevad majandustulemused, sh kasumlikkus, on väga head ning selliste majandustulemuste puhul on väga küsitav praegune sisuline vajadus täiendavalt piletihinda tõsta. Samuti märkisite, et näete probleemi selles, et esitatud piletihinna tõstmise ettepaneku tulemusel suureneb Saaremaa ja Hiiumaa inimeste ja seal tegutsevate ettevõtete ebavõrdne kohtlemine teiste Eesti regioonidega võrreldes, mis halvendaks ka saartel tegutsevate ettevõtete konkurentsivõimet, sh. turismisektori ettevõtjate olukorda.
Vastusena Teie kirjale selgitame järgmist:
1. Vedaja kasum
Riigi ja vedaja (TS Laevad OÜ ja OÜ TS Shipping) vahel 2014. aastal sõlmitud avaliku liiniveo lepingu punkt 8 sätestab, et veoteenuse osutamisega ei või vedaja teenida ülemäärast kasu. Veoteenuse kui üldist majandushuvi pakkuva teenuse hüvitatavad kulud ja mõistlik tulukus peavad vastama Altmarki kriteeriumidele ja Euroopa komisjoni teatisele 2012/C8/02. Ministeeriumil on õigus nõuda ja vedajal on kohustus Altmarki kriteeriumidele ja riigiabi reeglitele mittevastav ning ebaseaduslikuks riigiabiks kvalifitseeruv ühistransporditoetuse summa ministeeriumile tagasi maksta koos intressidega.
Vastavalt Euroopa Komisjoni juhistele peab riik kontrollima vedaja poolt ülemäärase kasu teenimist. 2021. aastal Transpordiameti poolt tellitud riigiabi juriidilise ja finantsanalüüsi tulemusena selgus, et vedaja ei ole lepingu algusest kuni analüüsi teostamise ajahetkeni (2016. a oktoober-2021. a oktoober) teeninud veolepingu täitmisest ülemäärast kasu. Kuivõrd tegemist on lepinguga, ei ole kõnealust lepingu punkti 8 võimalik ühepoolselt muuta. Lepingu punktist 8 erinev regulatsioon on vajadusel võimalik sätestada uues, 2026. aastast algavas hankelepingus, kooskõlas Euroopa Liidu riigiabireeglitega.
Hiiumaa vallajuhid ei nõustu parvlaevade hinnatõusu plaaniga
Hiiumaa vallajuhid saatsid reedel majandus- ja taristuminister Taavi Aasale pöördumise, milles toonitavad, et ei saa nõustuda korrektse kaasamiseta ning kiirustades ellu viidava parvlaevade hinnatõusu plaaniga, vahendas BNS.
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas saatis jaanuari lõpus rahandusminister Keit Pentus-Rosimannusele kooskõlastamiseks määruse eelnõu, millega piletihinnad mandri ja suursaarte vahel tõusevad 1. märtsist. Kui kolmapäeval selgus, et rahandusminister määrust ei kooskõlasta, siis reedesest majandus- ja taristuministri vastusest selgub, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) plaanib siiski hinnatõusu ära teha rahandusministri kooskõlastuseta, teatas Hiiumaa vald.
Hiiumaa vallavanem Hergo Tasuja, vallavolikogu esimees Anu Pielberg ja vallavolikogu aseesimees Tõnis Paljasma kirjutavad reedel saadetud pöördumises, et soovivad eelnõu kehtestamise edasilükkamist kuni 1. jaanuarini 2023 ning ühiste läbirääkimiste alustamist parima võimaliku lahenduse leidmiseks nii parvlaevaliiklust korraldava riigi, kohaliku omavalitsuse, saarte elanikkonna kui ettevõtjate jaoks.
Suursaarte omavalitsused ei ole Hiiumaa valla sõnul praegu lepingupartneritena läbirääkimistesse kaasatud. Samas on suursaartel olnud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga konstruktiivne ja koostöine õhkkond ning saarte esindajatele kinnitati, et see jätkub ning saared saavad võimaluse kaasa rääkida enne, kui määruse eelnõu lõpliku kuju võtab.
“Seetõttu oli eriliselt ebameeldiv üllatus, kui meedia kaudu jaanuari viimastel päevadel kuulsime tehtud otsusest märtsist hinnatõus kehtestada. See ei ole hea tava ning kaasamise põhimõtetega kooskõlas,” seisab pöördumises, kus vald toob välja, et ei saa nõustuda piletihinna määruse lisas toodud piirhindadega.
Eelnõu seletuskirja kohaselt avalduvad määrusest tulenevad mõjud peamiselt majandusele, mõju puudub regionaalarengule ning elukeskkonnale. Vald nõustub, et eelnõu toob kaasa negatiivse mõju majandusele kuna ettevõtjate võimalus mandriettevõtjatega võrreldes konkurentsivõimelist hinda pakkuda väheneb, mistõttu suurenevad riskid, ettevõtluse areng saab pärsitud ja ka välisinvestorite huvi kahaneb.
Samuti kallinevad valla hinnangul teenuste ja kaupade hinnad, mida ettevõtja kohapeal vajab, kuna hind tõuseb transpordi tõttu. Vald toob välja, et erivedudel – näiteks piima-, betooni- või kütuseveol – tuleb paratamatult üks suund sõita tühjalt, mistõttu piletihinna tõus võib neid tootegruppe mõjutada teistest rohkem.
Lisaks väheneb pöördujate sõnul turismi valdkonna käive, seda eriti majutus- ja toitlustussektoris, kuna saartele tulek ja siinsete teenuste hinnad kallinevad võrreldes mandriga, mistõttu langeb Hiiumaa ja Saaremaa kui sihtkoha konkurentsivõime. See aga omakorda tähendaks, et kogukonna aastatepikkused pingutused hooaja pikendamiseks, mis erinevaid ettevõtlusvaldkondi jõus hoiaks, on olnud tulutud.
Majanduslikku mõju on põhjalikult selgitanud MKM-ile saadetud arvamuses ka Hiiumaa Ettevõtjate Liit.
Vald peab oluliseks ka mõju regionaalarengule ja elukeskkonnale – hinnatõusuga tõuseks nende sõnul elukallidus ning kultuuri- ja spordisündmuste korraldamise ja seega nendel osalemise kulud.
Samuti mõjutaks hinnatõus Hiiumaaga seotud inimeste liikumist, muuhulgas väheneks suvehiidlaste arv. Vald toob pöördumises välja, et piirkonna toimimise ja arenguga otseselt seotud erinevate valdkondade spetsialistide tulek kallineb oluliselt – edasi-tagasi reisi korral suisa 12,16 eurot, reedese ja pühapäevase 1,5 koefintsendi korral isegi enam. Ainuüksi Hiiumaa Ametikooli näitel on see pöördumise esitanute sõnul väga arvestatav lisakulu aastas, mis vähendab kooli konkurentsivõimet haridusturul.
Märkida tuleb valla teatel ka asjaolu, et piletihinna sellise tõusu korral väheneb laevade täitumine eelkõige hooajavälisel ajal. Reisijate arvu vähenemisel jääb riigil omakorda saamata olulisel määral piletitulu.
Seega kordab Hiiumaa vald varasemat üleskutset parvlaevade hinnastamispõhimõtted ühiselt koos Hiiumaa, Saaremaa ja Muhumaa omavalitsuste ning ettevõtjatega läbi arutada, kaaluda lähiregioonide parvlaevaliikluse praktikate plusse-miinuseid, arutada ühiselt võimalusi ning alles seejärel kehtestada kõiki osapooli rahuldavad üleveohinnad.