Kolmapäeva õhtul stardib riigilaevastiku Hundipea sadamast rahvusvaheline ekspeditsioon Vaindloo saare lähistele, et selgitada, kuidas ja miks tekivad merepõhjas seni väheuuritud raua-mangaani-mugulad.
Ekspeditsioonis osalevad erinevate valdkondade mereteadlased Eesti, Norra, Poola ja Rootsi uurimisasutustest. Esimest korda viiakse sedavõrd põhjalik merepõhjauuring läbi Eesti teadlaste kaasabil ja Eesti laeval EVA-316.
Eesti geoloogiateenistus (EGT) on koostöös rahvusvaheliste partneritega võtnud initsiatiivi uuringuteks, mille eesmärgiks on selgitada raua-mangaani (Fe-Mn) konkretsioonide levikut ja tekkimist Soome lahes, mis laiemalt hõlmab ka merepõhja keskkonna ökoloogiliste tingimuste uurimist. Teadusuuringute raames hinnatakse ühtlasi ka reostuse ja inimtegevuse mõju Soome lahe keskkonnale.
Teadusuuringute läbiviimiseks kasutatakse Norra teadus- ja tehnikaülikoolist (NTNU, Trondheim) spetsiaalselt selleks otstarbeks kohale toodud kaasaegset veealust robotit (ROV – remotely operated vehicle), mis võimaldab merepõhja detailset filmimist ja proovide kogumist mitme erineva proovivõtuseadmega. Antud ROV süsteem on analoogne robotiga, mida kasutati äsja Estonia vraki uurimisel ja merepõhjast proovide võtmisel. “Uuringute üheks praktiliseks eesmärgiks on Fe-Mn konkretsioonide kui võimaliku mangaani tooraine väljaselgitamine,” ütles geoloogiateenistuse meregeoloogia ja geofüüsika osakonna juhataja Sten Suuroja.
Täna startiv ekspeditsioon on jätkuks aastal 2022 läbiviidud ekspeditsioonile, mille raames koguti esmane andmestik Fe-Mn konkretsioonide levikust Soome lahe Eesti vetes. Mullu kasutati uuringuteks Stockholmi ülikooli uurimislaeva Electra. Seekordne, neli ööpäeva vältav teadusuuring viiakse läbi aga Eesti riigilaevastiku multifunktsionaalsel laeval EVA-316, mis on renditud teadlastele läbi rahvusvahelise riigihanke.
“Riigilaevastiku eesmärk on tõsta riigi laevade ristkasutust ning meil on väga hea meel, et tänu edukalt läbitud rahvusvahelisele riigihankele saame nüüd pakkuda omapoolset tuge ka sedavõrd mainekate teadusuuringute läbiviimiseks,” ütles projekti riigilaevastiku peadirektor Andres Laasma.
2023. aasta alguses tööd alustanud riigilaevastiku ülesanne on riigi omanduses oleva laevastiku haldamine ja arendamine, aga ka Eesti laevade välja rentimine tõstmaks laevade kasutusefektiivsust.
Riigilaevastiku alus EVA-316 on ehitatud Soomes 1980. aastal poilaevaks. Soomes oli laeva nimeks Lonna. 1995. aastal osteti laev Eestisse ja sellest ajast kannab laev nimetust EVA-316. Aastatel 2004–2006 ehitati laev põhjalikult ümber. Laeva kerele lisati 7,8 meetri pikkust ja laeva pikendatud keskossa paigutati õlikorjesüsteemid ja reostuse hoiumahutid – 200 kuupmeetrit. Ahtriosa varustati pukseerimissälguga pukseerimistööde tegemiseks jääs ning laeva vöör ehitati ümber jäämurdja vööriks. Olemasolevad masinad asendati uutega ning laeva võimsust suurendati, et see vastaks jäämurdja vajadustele.
Läbiviidavat rahvusvahelist ekspeditsiooni ja teadusuuringut rahastab põhiliselt rahvusvaheline Norra-Poola teadusprojekt Arctic SGD: Submarine Groundwater Discharge in a Changing Arctic: Scale and Biochemical Impact.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
