Uudis

Rainer Kelk: mida me saame teha, et tagada puhas kliima ka tulevastele põlvedele?

Rainer Kelk.

Rainer Kelk on Tallinna Tehnikaülikooli keskkonna-, energia- ja keemiatehnoloogia õppekava tudeng. Lisaks õpingutele on Kelk ka Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi (KBFI) koosseisu kuuluva tuumateaduse ja tehnoloogia töörühma liige.

Euroopa Keskkonnaagentuuri aruande kohaselt on iga kaheksas surm Euroopas seotud õhusaastega. Üle neljandiku koguheitmetest pärinevad vahetult energiasektorist – eelkõige elektritootmisest. Seejuures on aga Euroopa just üks eesrindlikemaid õhusaastatuse ning kliimasoojenemise vastu võitlejaid. Kuidas saame eurooplastena teha veel rohkem, et tagada puhas kliima ka tulevastele põlvedele?

Eesti energia on osa üleeuroopalisest avatud turust, mida iseloomustavad suured ülekandemahud, pidevalt nõudlusele ja pakkumisele reageerivad hinnad ning kunstlikud meetmed, mis moonutavad vaba konkurentsi. Viimaste näiteks võib tuua CO2-kvoodid ning subsiidiumid. Mõlemate eesmärgiks on aidata Euroopa Liidul jõuda 2050. aastaks null-emissioonideni.

Subsiidiumite mõju näitlikustab kõige paremini käimasolev päikesejaamade buum – selle aasta lõpuni toetab Eesti riik rajatud päikeseenergia jaamasid taastuvenergia toetusega. Kui ühest küljest täidab see eesmärki hajutades elektritootmist, siis toetuste maksmisega kaasneb kahjuks ka skeemitamine.

Toetustele ehitatud skeem

Kõige kurvema näitena tegi seda riigile kuuluv Enefit Green, kes väiketootjatele mõeldud toetuste nimel rajas ühe suure 4,2 MW päikesejaama asemel 84 väiksemat. Riigilt toetuse saamiseks oli nimelt rajatava pargi maksimaalseks lubatud võimsuseks 50 kW, mis ka kõik 84 parki olid. Lõpuks maksab toetuse kinni just maksumaksja oma igakuise elektriarvega.

Eesti kliimas on tuuleenergial kindlasti rohkem potentsiaali kui päikesel. 2019. aasta andmete põhjal toodeti Eestis tuulest 690 GWh (8% kogutarbimisest) elektrienergiat ja päikesest 54 GWh (0,7% kogutarbimisest). Niisiis peaksime pigem keskenduma tuuleenergiale? Võtma eeskuju Taanist? Jah ja ei. Tuuleenergia osakaal peab kindlasti veelgi suurenema ning seda just meretuuleparkide näol. Palun vabandust kõikide hiidlaste ees, keda häirivad silmapiiril (isegi mitte tagaaias) puhast energiat tootvad tuulikud.

Tuulest toodeti Eestis möödunud aastal 8% kogutarbimisest, päikesest aga ainult 0,7%.

Samas peab silmas pidama, et müüt puhta energia paradiisist, tuuleenergia mekast Taanist, on väär. Taani on juba pikka aega olnud energiat importiv riik, kuna tuul ei suuda pakkuda tarbimise kõrghetkedel vajalikku hulka elektrienergiat.

Seetõttu tarbib keskmine taanlane lisaks kohalikule tuuleenergiale eelkõige just Norrast pärit hüdroenergiat ning biomassi põletamisega toodetud elektri- ja soojusenergiat. Graanulite kujul olev biomass imporditakse seejuures suurel määral just Eestist ja Lätist. Võrreldes 2018. aastaga suurenes puidugraanulite toodang Eestis viiendiku võrra.

Põletamine on põletamine

Eesti ei ole energiakriisis seni, kuni biomassi loetakse taastuvate loodusvarade hulka. See tähendab muuhulgas ka vabastust saastekvoodist. Tõepoolest, biomass on oluliselt kiiremini taastuv loodusvara kui fossiilsed kütused, kuid see ei muuda nendest toodetud energia olemust. Põletamine on põletamine.

Sellele juhtis tähelepanu ka Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, kes väitis, tuginedes Euroopa teadlaste ühispöördumisele Euroopa Komisjonile, et biomassi põletamisega vabastatud süsiniku sidumiseks kulub aastakümneid. Lisaks süsinikheitmele ei tohi unustada lämmastik- ning väävliühendite õhkupaiskamist ja seeläbi õhusaastatuse suurendamist. Loodetavasti ei lähe liiga kaua, kuni Euroopa seadusandlik võim kuulab teadlaste soovitusi ning võtab vastu meetmed, et maksustada biomassi kasutamine vastavalt selle tegelikule keskkonnamõjule.

Eestis on biomassi roll aastatega oluliselt suurenenud ja see tõus on veel täies hoos. Puithakke kasutus on Eestis levinud just soojusenergia tootmises. See on lokaalne, kuna kaod on otseses sõltuvuses trassi pikkusest. See tähendab, et soojust tootev jaam peab asuma kliendile lähedal. Seetõttu võib tulevikus pakkuda lisaks elektrienergia tootmisele ka keskküttelahendust hoopis tuumaenergia.

Praegu käimasolevate litsentseerimiste valguses on kõige kuumemaks terminiks tuumaenergias “väike moodulreaktor”. Väiksema võimsusega kaasneksid eelduste kohaselt ka väiksemad ohutusraadiused, mis teeks võimalikuks just nende integreerimise kaugküttevõrku. See tähendaks, et tulevikus võiks meie seni juriidiliselt puhtal biomassil põhinev kaugküte olla tõeliselt heitmevaba.

Erinevaid tootjaid ja disaine on kümneid, kuid kõige kaugemal arengustaadiumis on juba ennast tõestanud konventsionaalsete reaktorite vähendatud versioonid. Skeptikud väidavad seepeale, et kuni uut tüüpi reaktorid pole ennast tõestanud, ei tasuks Eestil seda võimalust kaaluda.

Pikaajaliselt arendatud ning ennast tõestanud tuttavate tehnoloogiate kasutamine on kliimaküsimuse kohapealt ratsionaalsem valik kui tulevikutehnoloogiate ootamine ja nende turuvalmidusele lootmine. Nagu termin kirjeldab – tulevikutehnoloogiad on tulevikus. Kliima, saaste ja energiajulgeoleku probleemid on aga täna.

Me saame alustada juba täna

Seetõttu on praegu kõige tähtsam luua sobiv pinnas, et vajalikul hetkel oleks võimalik kaasata protsessi juba kindel disain. Selleks on vaja koolitada spetsialiste, harida üldsust ning luua juriidiline raamistik. Me saame alustada juba täna.

Euroopas pärines 34,3% 2019. aastal toodetud elektrist fossiilsetest kütustest ja 37,5% taastuvatest energiaallikatest. Tuumaenergia osakaal oli 28,3% protsenti. Euroopa on tuumaenergia kasutamises olnud ajalooliselt küllaltki eesrindlik just tänu riikidele nagu Prantsusmaa, Rootsi ja Soome. Omamaks võimalust võidelda kliimasoojenemise vastu, peame ühiskonnana nägema vaeva, et hoida tuumaenergia osakaalu praegust taset, kuna vanade jaamade dekomisjoneerimise tõttu on Euroopa jõudmas puhta energia kriisi.

Seetõttu oleks Eestil järgneva 10 aasta jooksul suurepärane võimalus näidata eeskuju ning teha teoks tõeline rohepööre, mille käigus kujuneks meie riigil välja tõeliselt mitmekülgne ning keskkonnasäästlik energiaportfell. Juhitav tuumaenergia tagaks baaskoormuse, tippe täidaks tuule- ning päikeseenergia.

Seejuures on tänu tarkadele investeeringutele saavutatud suur salvestusvõimekus, millega saaks vähendada kõikuvate hindade mõjusid lõpptarbijatele. Eesti pole kunagi olnud suur tööstusriik, kuid meie üheks ekspordiartikliks võiks tarkade otsuste korral kujuneda just roheline ja jätkusuutlik energia.

Saavutamaks eesmärke, mis on seatud erinevates komisjonides ning nõukodades, peame töötama terve ühiskonnana. Me peame olema vastu mitte-minu-tagahoovis-suhtumisele, teadusvastasusele ning populistlikele väljahõigetele. Äärmuslikult poolte valimise asemel peaks energiadebatt keskenduma lõppeesmärkide saavutamisele. Selles on oma roll nii päikesel, tuulel kui ka tuumal.

Rainer Kelk

Oled sa GEENIUS, RIKAS või PRO? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.