Juuni alguses jäi Rain Raudsepa hundirünnaku tagajärjel ühe nädalavahetusega ilma 39 lambast, samal nädalavahetusel murdsid hundid kahes Raplamaa farmis kokku üle poolesaja lamba.
Valtu-Nurme külas lambaid pidava Raudsepa sõnul oli karjamaal, kuhu hundid ligi pääsesid, 84 looma. Üle poolte neist langes kiskjate ohvriks. Tehtud kahju on mehe sõnul keeruline hinnata. Riik küll hüvitab kiskjakahjud, kuid see ei kata Raudsepa sõnul ligilähedaltki saadud kahju suurusjärku, kirjutab Raplamaa Sõnumid.
Murtud lammaste näol oli tegemist kõige paremate emade järglastega, kes olid karja täienduseks välja valitud. Nende eest pakutav kilohind ei hüvita aastaid tehtud tööd nende valimisel ja kasvatamisel. Raudsepa sõnul kulub tal selle karjaga samasse seisu tagasi jõudmiseks umbes viis aastat tööd
Pärast ulatuslikku kahju on Raudsepa tuleviku pärast aga mures. Koduümbruse karjamaad on kohe otsa lõppemas ning ees ootab karjamaa vahetamine. See sunnib teda oma 800pealise karja saatma karjamaadele, kus murdmine paar nädalat tagasi aset leidis.
Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialist Peep Männil ütles, et selliste juhtumite taga ei pruugi alati hundid olla. “Lisaks hundile on ka koerad need, kes võivad suurema koguse lambaid korraga murda, teised kiskjad mitte,” sõnas ta. “Sageli võib avanev pilt üpris sarnane olla ja vahe tegemine ei pruugi sugugi lihtne olla.”
Männil tõi välja, et kehvad lumeolud tingisid möödunud talvel kehva küttimisedukuse ja see tähendab, et hunte on praegu tõesti soovitust mõnevõrra enam. “Samas, Raplamaal kütiti möödunud hooajal 17 hunti, mis on enam kui üheski teises maakonnas,” ütles ta.
“Niisiis, kui juhtumite puhul ikka on tegemist huntidega, ei ole siin küsimus mitte niivõrd nende liiga kõrges arvukuses, vaid pigem ühes konkreetses probleemsete huntide grupis, keda möödunud hooajal jahimeestel ära küttida ei õnnestunud,” rääkis Männil.
Arusaadavalt tekitavad kiskjarünnakud lambakasvatajates pahameelt ja nördimust. Männili sõnul peaks korralik, vähemalt viietraadilise elektrikarjusega kiskjatõrjeaed kiskjate juurdepääsu kui just mitte välistama, siis vähemalt muutma selle võimaluse minimaalseks.
“Selline töökorras karjaaed peab olema täies ulatuses ümber karjamaa,” sõnas Männil. “Kui aias on “nõrgad kohad”, võib kogu aed muutuda kasutuks, sest leidlikud kiskjad võivad selle augu üles leida.”
Samuti soovitab Männil lisaks aiale kasutada selleks spetsiaalselt aretatud ja kasvatatud karjavalvekoeri.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
