Uudis

Riik muudab Selja jõe maastikukaitseala kaitsekorda

Selja jõgi.Foto: Shutterstock

Keskkonnaministeerium muudab Selja jõe maastikukaitseala piire, kaitse-eesmärke ja kaitsekorda.

Selja jõe maastikukaitseala asub Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Karepa, Kiva, Pehka, Rutja, Tidriku ja Varangu külas. Kaitseala territoorium on olnud kaitse all 1978. aastast, kui Rakvere rajooni RSN TK 11. detsembri 1978. aasta otsusega võeti maastiku üksikobjektina kaitse alla Selja jõe ürgorg Karepalt Varanguni ning rannamoodustised Karepal ja Rutjal.

Ala nimetati Selja jõe maastikukaitsealaks vabariigi valitsuse 6. juuni 2005. aasta määrusega. Seega ei võeta määrusega kaitse alla uut ala, vaid kinnitatakse kaitse all olevale alale uus kaitsekord. Eelnõukohase määrusega muudetakse olemasoleva kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piire, kaitse-eesmärke ja kaitsekorda. Muudatuse on tinginud vajadus tagada paremini Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta. Samuti on muudatus vajalik, et tagada laanemetsade kaitse. Kaitseala territoorium kuulub Selja jõe loodusalana Natura 2000 võrgustikku. 

Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta Selja jõe orgu, ajaloolist maakasutust ja piirkonnale iseloomulikku asustusstruktuuri, metsa- ja poollooduslikke kooslusi ning haruldasi, ohustatud ja kaitsealuseid liike. Kaitseala maastiku keskseks elemendiks on peamiselt orus looklev Selja jõgi, mille kaldal on enamasti väikesed lamminiidud ja -metsad. Kõrgemal kaldapealsel kasvavad peamiselt okaspuu enamusega metsad.

Maastiku oluline osa on looduslike vormidega harmoneeruvad ehitised ja nende ümbruse haljastus. Mitmekesisust lisavad Selja jõe käänulised ja rohkete kividega kohad, langenud puud ning mitmevärvilised liivakivipaljandid. Maastikuelemente ja -ilmet võivad ohustada ulatuslikud lagedad alad metsamaal ning looduslike rohumaade kinnikasvamine või täisehitamine, aga ka maaüksuste jagamine ja hoonestamine, arvestamata piirkonnas väljakujunenud asustusstruktuuri. 

Maakasutus on võrreldes 20. sajandi teise poolega oluliselt muutunud. Kuna kariloomi enam ei peeta, on endised heinamaad võsastumas. Samuti on vähemaks jäänud põllumaid. Kohalikud elanikud kasvatavad peamiselt väikesel alal aedvilja või on kunagine põllumaa hoolduses muruna. Külade ülesehituses on segunenud erinevad külatüübid. Külade ülesehitusliku vormi ühiseks tunnuseks Selja jõe ääres on läbi aegade olnud korrapäratus ja loodusvorme järgiv kõverus. Kõik kaitsealale jäävad külad on tüüpilised väikesed külad. Külade ülesehitus kujunes peamiselt 19. sajandi teisest poolest. Külade keskmiseks suuruseks kujunes umbes kümme talu. Praeguseks on külade suurus kasvanud, kuid paljud majapidamised on kasutusel suvilatena. Asustus on enamasti rajatud jõest kõrgemale alale.

Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna säilitamisega kaasa inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Uue kaitse-eeskirja kehtestamine aitab kaasa rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, seega on mõju välissuhetele positiivne. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja suurendamise vajaduse sätestavad nii Euroopa 2020 kui ka Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava. Sellest tulenevalt on elurikkuse vähenemise peatamiseks ja taastamiseks kinnitatud Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030, mis seab liikmesriigile konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid elurikkuse parandamiseks aastaks 2030. Kinnitatav õigusakt toetab otseselt nende eesmärkide saavutamist.

Selja jõe maastikukaitseala on juba riikliku kaitse all, mistõttu puudub määruse jõustumisel oluline mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Määrus aitab täita Eesti Metsanduse arengukavaga võetud strateegilist eesmärki, mille järgi peab olema metsade kui elu- ja looduskeskkonna säilimine tagatud.

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.