Lisaks septembris valitsusasutustele väljatöötatud soovituslikele energiasuunistele investeerib rahandusministeerium riigihoonete energiatõhususse 28 miljonit eurot, et tulevikuvaates sektori energiakulud püsivalt stabiilsena hoida.
“Meie eesmärk selle meetme väljakuulutamisega on suunata 28 miljonit eurot keskvalitsuse sektori hoonete energiatõhususe tõstmiseks, mis vähendab valitsushoonetesse suunatava energia hulka ja suurendab taastuvenergia kasutust. Soovime seeläbi oluliselt väheneda jooksvad ülalpidamiskulusid tulevikus. Mida rohkem riigihooneid siin initsiatiivi haarab ja oma hallatavaid hooneid energiatõhusamaks ehitab, seda suuremat mõju avaldab see kulude kokkuhoiule tervikuna,” selgitas riigihalduse minister Riina Solman pressiteates.
Rahandusministeerium rahastab meedet moderniseerimisfondist, taotlusi menetleb Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK). RTK avaliku taristu talituse juhataja Marek Atoneni sõnul toimub toetuse taotlemine ja väljamaksmine keskvalitsuse asutuste vahel.
“See tähendab, et taotlusi saavad meile esitada keskvalitsuse poolt kasutatavate hoonete omanikud ja riigivara valitseja, mistõttu laekuvad taotlused peamiselt Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsilt,” kirjeldas Atonen.
Olemasolevate valitsushoonete puhul saab Atoneni sõnul toetust taotleda energiatõhususe tõstmise tarbeks ja arvesse lähevad nii hoonete ümberehitustööd, kui osaline lammutamine, taastuvenergia tootmine ja sisekliima seadmete paigaldamine.
Samuti saab toetust kasutada ka vajalike kommunikatsioonidega liitumiseks ning energia salvestamise võimekuse loomiseks. Toetuse maksimaalne suurus ühe kasuliku üldkasutatava ruutmeetri kohta on 1200 eurot.
Riigihoonete energiatõhususe investeeringuteks tuleb valitsushoonete omanikel või riigivara valitsejal esitada 31. jaanuarini 2023 vastav taotlus. Positiivse otsuse korral on toetusraha eest võimalik rekonstrueerida hooneid liginullenergiahooneteks. Toetatud projektidele teeb väljamakseid ja teostab nende üle järelevalvet RTK.