Kui viimastel nädalatel on meedias käinud arutelud selle üle, kas prügilates toimuvast jäätmete ladestamisest ja jäätmekäitlusest on riigil piisav ülevaade, siis alanud aastal ongi keskkonnaametil plaanis võtta fookusesse sortimata segaolmejäätmete ladestamise keelu ning biolagunevate jäätmete osakaalu nõude täitmine.
Prügilad ning prügilates toimuv on olnud keskkonnaameti kinnitusel nende järelevalve osakonnal pideva tähelepanu all. 2020. aastal toimus prügilates nii korralisi kui ka erakorralisi, seahulgas kaebustega seotud kontrolle viieteistkümnel korral. Samuti jätkusid varasematel aastatel alustatud menetluste järelkontrollid. Kõikidel juhtudel tuvastati puudusi, millest tõsisemate suhtes alustati süüteo- või haldusmenetlus.
Alates 2018. aastast on keskkonnaameti keskkonnatasude osakond pööranud teravdatud tähelepanu prügilate maksukontrollidele. Selle aja jooksul on täiendavate maksukontrollide tulemusena tehtud maksuotsuseid ligikaudu 1,3 miljoni euro ulatuses. 2020. aastal ladestati viies Eesti segaolmejäätmeid vastu võtvas prügilas ehk Väätsal, Tallinnas, Paikres, Uikalas ja Tormas kokku ligikaudu 147 000 tonni jäätmeid, mis on umbes 1500 tonni vähem kui eelneval aastal. Ka deklareeritud keskkonnatasude hulk vähenes. Kui 2019. aastal deklareerisid tavajäätmete prügilad saastetasu kokku 4,9 miljonit eurot, siis 2020. aastal oli deklareeritud summaks 4,8 miljonit eurot.
Sortimata segaolmejäätmete ladestamise keeld kehtib prügilatele juba 2009. aastast. Selle piirangu üheks eesmärgiks on suunata omavalitsusi leidma igale piirkonnale sobivaimad lahendusi jäätmete liigiti kogumiseks. Selleks on palju võimalusi – korraldatud jäätmevedu, pakendikonteinerite võrgustik, jäätmejaamad ja muud viisid. Pikem siht on segaolmejäätmete osakaalu vähendada ja suunata liigiti kogutud jäätmeid võimalikult suurel määral uuesti ringlusse.
Alates 2020. aastast ei tohi biolagunevad jäätmed ületada prügilates ladestatavates olmejäätmetes 20-protsendilist määra. Keskkonnaministeeriumi 2020. aastal tellitud sortimisuuringu kohaselt on segaolmejäätmete hulgas siiski ligikaudu 31 protsenti pakendijäätmeid ning ligikaudu 23 protsenti köögi- ja sööklajäätmeid. Keskkonnaameti jäätmebüroo juhataja Reet Siilabergi sõnul näitab see, et senised jäätmete kogumise võimalused ei ole taganud, et segaolmejäätmeid võiks saata otse ladestamisele.
Keskkonnaamet analüüsis 2020. aastal kohalike omavalitsuste (KOV) valmisolekut jäätmeid liigiti koguda ja tulemused näitasid, et näiteks köögi- ja sööklajäätmeid koguti korraldatud jäätmeveoga ainult neljakümne neljas omavalitsuses seitsmekümne üheksast. Kuna jäätmete liigiti kogumise tase erineb haldusüksuste lõikes suurel määral, peavad prügilad hakkama hindama ladestamisele suunatavate segaolmejäätmete liigiti kogumise taset iga kohaliku omavalitsuse puhul eraldi.
„Selleks, et hinnata, kas segaolmejäätmeid tohib ladestada otse prügilasse või peab neid eelnevalt sortima ja töötlema, peab prügila hakkama korraldama segaolmejäätmete sortimisuuringuid ning analüüsima sortimisel tekkinud jäätmete omadusi,“ rääkis Keskkonnaameti jäätmebüroo juhataja Reet Siilaberg.
Kokkuvõtteks rõhutas Reet Siilaberg, et mida rohkem jäätmeid liigiti kogutakse, seda lihtsam, tõhusam ja keskkonnasäästlikum on selle edasine käitlemine ning uuesti ringlusesse suunamine. Kõige aluseks on aga siiski inimeste teadlikumate ostuotsuste tegemine – kui osta teise ringi tooteid või jätta mõni asi lihtsalt ostmata, on päriselt ka võimalik jäätmeteket vähendada.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
