Rimi vastutustundliku ettevõtluse spetsialist Katrin Bats ütles neljapäeval toimunud Adapteri koostööfestivali paneeldiskussioonis, et enamik Rimi kliente ei mõtle isegi nii kaugele ette, et võtaks poodi tulles enda koti kaasa.
Küsimusele, kas kliendid võiks hakata tulevikus oma tootepakendeid kassasse jätma – nii nagu mõnes riigis täna juba tehakse –, vastas Katrin Bats, et aastatepikkuse selgitustöö tulemusena ei ole enamik kliente valmis poodi oma ostukottigi kaasa võtma.
“Selline mõte võib olla Rimi poolt tehtav, ent ma ei näe selleks klientide valmisolekut,” selgitas Bats. “Praegu on nii-öelda taaskasutajate osakaal veel väga väike.”
Toidu raiskamise osas tõi Bats välja, et kõige suuremad raiskajad on Eestis kodumajapidamised, mitte jaekauplused.
“Meie oleme äriettevõte, meie eesmärk on toit ära müüa, seetõttu ajame taga iga numbrit. Oleme investeerinud palju tellimissüsteemidesse, et mahakantava kauba hulk oleks võimalikult väike. Samuti on Rimis kasutusel tehnilised lahendused, mille abil saab realiseerimiskuupäevale lähenevad toidukaubad ruttu üles leida ning alla hinnata.”
Suurketi esindaja hinnangul on neil pidevalt korraga töös mitu projekti, et toidu mahakandmist vähendada. Ta jättis õhku kahtluse, et ilmselt pole enamikus kodudes ühtegi ideed või arutelu, kuidas seal toidu raiskamist vähendada.
“Ometi on uuringute järgi suurim toiduraiskamine, koguni 70 protsenti, nii Eestis kui ka Euroopas just meie kodudes,” tõdes Bats.
“Rimil on ka head kontaktid Toidupangaga,” märkis Bats. “Talupojamõistus ütleb, et kui näiteks külmaahel on katkenud, siis võiks ruttu võtta ühendust Toidupangaga ja anda riknemisohus kaup neile, kuid kahjuks pole see alati lubatud. Paika on pandud ranged reeglid, mida me tohime annetada ja mida mitte.”
Bats rääkis ka seda, et kliendid saadavad Rimile päris tihti kirju, kus toovad näiteid maailmas leiutatud loodussõbralike pakendite kohta.
“Julgen kinnitada, et täna pole ühtegi sellist tootjat, kes ei mõtleks keskkonnasäästliku pakendi peale,” ütles Bats. “Pakendiinnovatsioon on viimastel aastatel olnud väga kiire ning uusi lahendusi jõuab aina rohkem ka poelettidele. Küll aga ei saa me täiesti pakendivabaks nii pea, sest näiteks toidukauplustel on toidu müümisel väga karmid hügieeninõuded. Me peame vastutama selle eest, et toit ei põhjustaks inimesele tervisehäireid. Täna on aga endiselt plastikpakend parim hügieeni tagaja.”
Paneeldiskussioonist võtsid osa Toomas Silla (TFTAK), Raivo Vokk (TalTech), Elin Org (TÜ), Triin Kõrgmaa (AS Salvest), Külli Holsting (Eesti Toitumisnõustajate Ühendus), Krista Kalbin (Valio Eesti AS), Kersti Erlich-Peets (BioCC).
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
