Sellega, et Rimi muutis väikesed kilekotid tasuliseks ja hakkas kasutama sada protsenti paberist pagaritoodete kotte, peaks ettevõte säästma kokku 26 tonni plastikut aastas.
“Varem kuulusid meie pagaritoodete kotid segapakendi hulka, sest neil olid kilest aknad. Nüüd on pakendite arendusega sinnamaani jõutud, et saadaval on ka läbipaistvast paberist aknaga paberkotid,” lausus Rimi vastutustundliku ettevõtluse juht Katrin Bats.
“Tänu uuele pakendile hoiab Rimi ainuüksi Eestis aastas kokku 14 tonni plastikut ja kogu Baltikumi peale 70 tonni (Lätis 43 ja Leedus 13 tonni), mis on väga suur samm veelgi puhtama keskkonna poole,” sõnas Bats.
“Seoses õhukeste kilekottide tasustamisega alates selle aasta veebruarist oleme ainuüksi ühe kvartaliga kokku hoidnud juba kolm tonni plastikut, seega aasta peale teeb see 12 tonni lisakokkuhoidu,” rääkis ta.
Niisiis peaks nende iseenesest väikeste muudatuste tulemusena jääma aastas kasutamata 26 tonni plastikut. See kogus on võrdne ligikaudu 15 sõiduauto massiga. Rohegeenius uuris Katrin Batsilt, kui palju plastikut nende kaupluseketis üldse kasutatakse.
Vahetasite pagaritoodete kottidel kileaknakesed ära ja säästate selle tulemusena 14 tonni plastikut. Kui palju kasutab Rimi praegu kokku oma pakendites plastikut?
See on muljet avaldav number ega oska seda kohe varrukast võtta. Aga me tegeleme aktiivselt selle teema kaardistamisega.
Seejuures otsime kogu aeg lahendusi, et plastpakendid, mida kasutame, oleksid jätkusuutlikumad ja neid oleks lihtne ümber töödelda. Pikas perspektiivis tahame kasutusele võtta ainult ümbertöödeldavad pakendid. Töötame pidevalt selle nimel.
Kas olete arvutanud, kui suur võib olla Rimides teiste tootjate plastikpakendite kogus?
Reeglina puudutavad strateegiad meie enda tegevust, mida saame kõigepealt mõjutada ja muuta. Ehk siis pakendeid, mida ise kasutame — tasulised kilekotid, milles müüme puu- ja köögivilju, samamoodi pagarikotid.
Edasi liigume pakendite suunas, millega müüme oma poodides valmistoitu kaasa. Teatavasti on Rimi öelnud ka seda, et meilt võib toitu kaasa osta oma karbiga — meil pole selle vastu midagi, pigem soodustame seda hea meelega.
Kui julgelt tullakse müüjaproualt oma karpi salatit paluma?
See ei ole täna veel trend, pigem on neid inimesi, kes oma karbi kaasa võtavad, vähe.
Oleme juba paar aastat kõva häälega välja öelnud, et Rimisse võib oma karbiga tulla. Teatavasti ei praktiseeritud ega lubatud seda siiamaani kuigi palju. Seda just põhjusel, et vastutus toote eest lasub müüjal. Isegi kui inimene ei puhasta oma toidukarpi ära ja tuleb sellega ostma, jääb vastutus ikkagi meile.
Aga me võtsime paari aasta eest seisukoha, et julge hundi rind on rasvane. Oleme selleks oma protseduure tõhustanud ehk oleme tihendanud kulpide vahetust ja pindade puhastust, et ümberringi oleks kõik võimalikult puhas.
Paraku peame arvestama, et kõik suuremad muutused võtavad aega aastaid, isegi aastakümneid. Aga me ei ole sellegi poolest lootust kaotanud, tahame levitada sõnumit ja rõhutame oma keskkonnakampaaniate raamesiga kord, et võib julgelt tulla oma karbiga.
On näha trendi, inimesed on seda küsinud ja meid selle eest tunnustanud. Aga selleni, et enamik käiks oma karbiga poes, läheb veel väga palju aega.
Millised on toidu kaasa ostmisel oma karpi peamised mured, mille peale ehk ei osanud enne mõeldagi?
Ei ole midagi, mida me poleks teadnud.
Näiteks üks mure, millest algusest peale teadlikud olime — meil pole täna head süsteemi, kuidas klient saaks oma karbi kaalu maha arvestada. Selliseid kaalusid mujal Euroopas on, aga need on erakordselt kallid. Olen uurinud selle soetamist Rimi grupile Baltikumis, aga see käis isegi tervele grupile üle jõu. Pole sellist head lahendust, et klient saaks oma karbi kaalu maha võtta, saame ainult soovitada, et leidke kõige kergem karp, mis teil on, ja tulge sellega poodi, et ei peaks peale maksma.
Meil on täna arvestatud niimoodi, et kaasa ostetud toidust läheb maha meie kaasa antava karbi kaal. Muidugi on inimestel kaasas ka kergemaid karpe kui need, mida meie müüme. Siis on see n-ö nende võit. Sellised asjad käivad katsetamise ja eriliste lahenduste juurde.
Mõistame, et mõnele inimesele võib see olla probleemiks, aga arvan, et enamik ei tule oma karbiga toitu ostma hoopis selle pärast, et ta on karbi maha unustanud, samamoodi nagu ostukotigi.
Aga ka see trend on aastate jooksul oluliselt muutunud. Ikkagi usun ja loodan, et järjest enam on meeles oma karp kaasa võtta. Näeme väga toredaid näiteid poodidest, kus inimesed käivad lõunasööki kaasa ostmas.
Kas eestlaste kirg õhukese kilekoti vastu on raugemas nüüd, kui see maksab viis senti?
See on üks muutus, mida vaatan alati hämmeldusega. Kuigi oleme aastate jooksul muutnud oluliselt suure kilekoti hinda — ma ei mäletagi, palju see kunagi maksis, umbes 10–15 eurosenti, praegu on see 25 senti —, on suur kilekott ikkagi üks ostetumaid ostukotte. Ehkki mingisugust langustrendi on näha. Ilmselt seepärast, et paberkott on suurest kilekotist soodsam ja tegelikult on kõige mõistlikum tulla poodi hoopis oma kotiga.
See, et enne oli õhuke kilekott tasuta ja nüüd korraga maksab viis senti, mis justkui ei tohiks konti murda, kuigi mõnele on oluline summa, on kaasa toonud kiire tarbimise languse lühikese perioodi jooksul.
Oleme isekeskis vastavaid numbreid uurinud: kui muidu kulus kuus paar miljonit kilekotti, mis on väga suur kogus, siis nüüd, kui müüme neid viie sendiga, on kogus pool miljonit. Ehk siis kasutuslangus on üsna meeletu.
Tundub kummaline, et viiesendine muutus — tasuta asjast tasuliseks — viib trendi üsna kiiresti langusele. Aga suure kilekoti puhul, mille hind on aastate jooksul tõusnud oluliselt rohkem, on trend nii aeglane. Huvitav, et inimesed seda ei adu ja pigem võiksid eelistada keskkonnasäästlikku varianti, mis on tegelikult odavam.
Siiani pakendatakse kaupluses üksikut banaani kilekotti.
Räägime siin inimese harjumuste muutumisest, kuid ükski harjumuse muutus ei käi üleöö. Oleme vähemalt oma klientide hulgas teinud selgitustööd päris pikki aastaid. Oodata seda, et trend muutub totaalselt kohe pärast üht suuremat kampaaniat või hinnamuutust, on liiga palju.
Aga viimased tähelepanekud näitavad, et valmisolek on olemas. On järjest enam kliente, kellele need asjad korda lähevad. Loodame siis parimat.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
