RMK on alates 2018. aasta keskpaigast eraomanikelt ostnud 63 kinnistut, mille kasutamisele on looduskaitseliste piirangute tõttu seatud olulised kitsendused. Kinnistute ostmiseks on kulunud üle viie miljoni euro.
Eelmisel nädalal omandas RMK Harjumaal asuva kinnistu, kus asub II kaitsekategooriasse kuuluva aasnelgi kasvukoht. Tegemist on ühe suurima looduskaitsealuse maa ostuga, mille eest RMK maksis 1 630 000 eurot.
Aasnelk on kaunite habraste õitega taim, mis kasvab Eestis vähestes leiukohtades kuivadel niitudel. Liiki ohustab eelkõige kasvukohtade võsastumine ja asulalähedaste alade ehitus. „Ostetud püsielupaik on selle taime kõige arvukam kaitse all olev kasvukoht Eestis, seega on ostul oluline mõju liigi veelgi tõhusamale kaitsele,” ütles keskkonnaminister Rene Kokk.
RMK sõlmib kõrge looduskaitselise väärtusega maade riigile omandamise lepinguid alates 2018. aasta juunist. Maade omandamiseks vajaliku katteallikate leidmiseks müüb RMK maatükke, millel ei ole praegu ega hakka tulevikus olema RMK jaoks väga suurt väärtust.
Sellised on näiteks muust riigimaast eraldatud üksikud maatükid, hoonestatud kinnistute vahel asuvad maatükid, ligipääsuta maatükid ja ka RMK hallata olev põllumajanduslik maa.
Tänavu 1. jaanuaril oli maa riigile omandamise ootejärjekorras 109 avaldust. Järjekord on avalikult kättesaadav Keskkonnaministeeriumi kodulehel. Ka tänavu plaanib RMK osta looduskaitsealuseid maid 5 miljoni euro eest.
Kaitstavat loodusobjekti sisaldava või kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas asuva kinnisasja omandab riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga kinnisasja väärtusele vastava tasu eest, kui kaitsekord piirab oluliselt ala sihtotstarbelist kasutamist. Oluliseks piiranguks on näiteks uuendusraie täielik keeld metsamaal.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
