RMK on alates 2018. aasta keskpaigast ostnud eraomanikelt kokku 88 kinnistut, kus looduskaitseliste piirangute tõttu metsa ei majandata – nende ostmiseks on kulunud üle kuue miljoni euro.
“RMK poolt omandatavatel aladel kehtib kaitsekord, mis piirab tugevalt metsa majandamise võimalusi eraomanike käes oleval metsamaal,” rääkis RMK peametsaülem Andres Sepp.
Sepa sõnul omandab RMK kaitsealused maid selleks, et vabastada ühelt poolt omanikud rangetest maakasutust piiravatest kitsendustest ja teisalt selleks, et tagada sealsete loodusväärtuste säilimine.
RMK sõlmib kõrge looduskaitselise väärtusega maade riigile omandamise lepinguid alates 2018. aasta juunist. Maade omandamiseks vajalike katteallikate leidmiseks müüb RMK muust riigimaast eraldatud üksikuid maatükke ning hoonestatud kinnistute vahel asuvaid või ligipääsuta maatükke.
Tänavu 1. veebruaril oli maa riigile omandamise ootejärjekorras 107 avaldust. Järjekord on avalikult kättesaadav keskkonnaministeeriumi kodulehel.
Kaitstavat looduse üksikobjekti sisaldava või kaitse- ja hoiualal, püsielupaigas asuva kinnisasja omandab riik kokkuleppel omanikuga selle väärtusele vastava tasu eest, kui kaitsekord piirab oluliselt ala sihtotstarbelist kasutamist. Oluliseks piiranguks on näiteks uuendusraie täielik keeld metsamaal.
Selleks tuleb maaomanikul esitada avaldus keskkonnaametile, kes hindab, kas riigile müüdava maa sihtotstarbeline kasutamine on oluliselt piiratud, ning saadab ettevalmistatud materjalid otsusetegemiseks keskkonnaministeeriumile.
Positiivse otsuse korral tellib keskkonnaamet kinnisasja väärtuse hindamise ja peab maaomanikuga läbirääkimisi. Maaomanikuga sõlmib lepingu RMK, kelle eelarvest ostetakse kinnistu riigi omandisse.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
