Uudis

RMK soov kaitsealuste liikide elupaiku maha raiuda tekitab küsimusi

Indrek Selli sõnul on liigid kaitse all põhjusega.Foto: Shutterstock

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) kavatseb hakata keskkonnaministeeriumi survestama, et riik osa kaitsealuste liikide elupaiku kaitse alt välja arvaks ja RMK saaks rohkem metsa maha võtta, kirjutab Postimees. 

Põhjus on lihtne: majandusmets hakkab otsa saama ja RMK-l on raskusi soovitud raiemahu täitmisega. Plaan ministeeriumi pitsitama hakata küpses RMK nõukogus mullu detsembris, kui arutluse all oli RMK siseaudit. Auditis oli esile toodud “risk”: “II ja III kategooria kaitsealuste liikide leiukohtade järjest suurenev pindala muudab keeruliseks raiete planeerimise majandusmetsas ning ei pruugi võimaldada alates aastast 2020 viie aasta jooksul lubatud uuendusraie pindala kasutuselevõttu.”

Et uuendusraieid, see tähendab peamiselt lageraieid võiks raieküpse majandusmetsa otsasaamise tõttu vähendada, RMK audit ega nõukogu jutuks ei võtnud, kuigi auditis räägitakse maksimaalsest lubatud, mitte aga kohustuslikust raiemäärast. Selle asemel soovitavad auditi koostajad: “RMK-l tuleks teha keskkonnaministeeriumile ettepanek kaaluda põhimõtet, et uute esinduslike II ja III kategooria liikide leiukohtade avastamisel ning range kaitse alla võtmisel tuleks vähem esinduslikud või oma väärtuse kaotanud leiukohad range kaitse alt välja arvata.”

Ettepanek ajas ärevusse loodusteadlased, kes niigi RMK-ga võidu jooksevad: RMK võtab metsa maha kiiremini, kui asjatundjad jõuavad läbi vaadata, ega seal haruldasi liike leidu. Kuna RMK on viimastel aastatel läinud just vanade, seni hoitud järveäärsete ja teiste puhkemetsade kallale, on probleem veelgi teravnenud, kirjutab Postimees. 

“Kui liik on looduskaitse all, siis on selleks ka põhjus,” selgitas doktorikraadiga mükoloog ja metsaökoloog Indrek Sell. “Enamasti on need liigid siis haruldased ja väärivad kaitset, teatud juhtudel tuleneb nende kaitsmise kohustus Euroopa Liidu direktiividest. Kui nad on kaitse all, on riigimetsa majandaja kohustus neid kaitsta, mitte otsida võimalusi röövlageraieteks!” “RMK plaanitud raiemahtude täitmiseks ollakse hetkel kaitsealade ja liigikaitse lammutamise kallal,” lisas Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert Liis Kuresoo.

Et saada oma paati RMK nõukogusse kuuluvaid poliitikuid, kes pole teemaga üksikasjalikult kursis, on RMK auditis esitatud andmed niimoodi, et jääb mulje, nagu oleksid haruldased liigid Eestis isegi ülearu kaitstud.  Kui suur on kaitsealade pindala, pole mainitud.

“Kuna paljude liikide leiukohtadest on kaitse all oluliselt rohkem kui seaduses sätestatud miinimummäär, siis tuleb uued ja esinduslikud leiukohad võtta kaitse alla ja arvata proportsionaalselt kaitse alt välja need leiukohad, mis ei ole esinduslikud või mis on oma väärtuse minetanud,” põhjendas RMK juhatuse liige Kristjan Tõnisson.

Maastikuökoloog Anneli Palo ütles Postimehele, et tegu on arvudega trikitamisega. “Kaitsealuseid liike on inventeeritud põhiliselt kaitsealadel ja neist väljastpoolt lisandub andmeid suhteliselt juhuslikult. Mingi üldisema väärtuse või hoopis teise liigi kaitseks loodud kaitsealadele on tellitud suuremad inventuurid, mille käigus on liike juurde leitud.”

Riigimetsas on Tõnissoni väitel 14 aastaga igal aastal lisandunud keskmiselt 12 500 hektarit rangelt kaitstavat metsa. “Selle trendi jätkudes ei ole kahtlust, et majandatava metsa pindala hakkab vähenema ning sellest on tingitud ka soov saada selgust, kui suur peaks rangelt kaitstava metsa osakaal (või pindala) Eestis olema,” ütles ta.

RMK auditi järgi saaks selguse nii: “RMK teeb päringu ministeeriumile, milles palub põhjendada, miks on vajalik hoida kaitse all II ja III kaitsekategooria liikide leiukohti, kui nende arv ületab seaduses kehtestatud minimaalset määra. Lisaks soovib RMK esitada ministeeriumile ettepaneku, et määrataks kindlaks “mõistlik” proportsioon majandusmetsa ja kaitstava metsa pindalas. “See lahendaks pidevalt jätkuva ja äärmusliku ning pahatahtliku meediakajastuse ning asjatud vaidlused,” põhjendab RMK oma auditis.

RMK nõukogu liikmetest tekkis auditi kohta kahtlusi vaid Peeter Ernitsal EKRE-st. Ta avaldas soovi kontrollida, mille alusel on kaitsealuste liikide elupaiku käsitlevad arvutused tehtud, kuna eksperdid olid üllatunud, kust need on võetud. “RMK ei tohi sellise auditi järgi tegutseda ja sellise ettepanekuga välja minna!” ütles Peeter Ernits Postimehele. “Kui soovitud mahus tõesti kaitsealasid vähendataks, saaks RMK veel kümme aastat raiemahtu lisaks ja raiuda niiöelda paremaid palasid, jämedat palgimetsa. Aga avalikkus ja loodusteadlased on niigi üles ärritatud metsa mahavõtmise pärast, sellise ettepanekuga väljatulek on RMK-le kuul pähe, enesetapp!”

Ernits lisas, et RMK auditi tegijad polnud piisavalt konsulteerinud keskkonnaameti ja -agentuuriga. Ernitsa soovitusel lükkas RMK nõukogu ministeeriumile ettepaneku tegemise edasi ja hakkas läbi rääkima looduskaitseametnikega. “20. märtsil plaanis riigikogu looduskaitse toetusrühm metsamajandajate ja looduskaitsjate ühist tippkohtumist küsimuses, kas looduskaitse takistab metsa mõistlikku majandamist,” rääkis Peeter Ernits, kes on toetusrühma esimees. See lükkus edasi koroonakriisi tõttu.

“On niinimetatud kolmanda metsasõja põhiküsimus, kui palju on metsa mõistlik kaitsta, et samas tagada mõistlik metsamajandamine, mis annab maal tööd 60 000 inimesele,” rõhutas Peeter Ernits, viidates oma valijate, maainimeste huvidele. “Mõnes piirkonnas, näiteks Lõuna-Pärnumaal on kaitsealasid nii tihedalt, et RMK on raiudes piltlikult öeldes nagu elevant portselanipoes.”

Üleskutse

Aita meil podcaste teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan Autotundi Toetan Restarti Kuulan saateid

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.