Erakond Eestimaa Rohelised on kindlalt vastu Keskerakonna, Reformierakonna, Isamaa ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) saadikute poolt riigikogu menetlusse esitatud eelnõule, mis rannaalade senise sajameetrise ehituskeeluvööndi asemele jätaks kahekümnemeetrise pisipuhvri.
Roheliste juhatuse liikme Marko Kaasiku sõnul on ajal, mil odavnev raha otsib rakendust kinnisvaraarenduses, esitatud eelnõu eriti vastutustundetu.
“Eelnõuga soovitakse kaotada looduskaitseseaduses ranna- ja kaldakaitset tagav osa. Senise sajameetrise ehituskeeluvööndi asemele jäetakse kahekümnemeetrine pisipuhver, mis pole mingil juhul piisav meie ranniku väärtusliku looduse kaitseks. Mitte mingisuguseid tasakaalustavaid mehhanisme eelnõuga ei sätestada,” ütles Kaasik.
Roheliste hinnangul on seetõttu põhjust karta, et praeguste liivarandade ja rannamännikute, rannaniitude ja kadastike asemele rajatakse suvila- ja magalarajoonid. Kontroll kõikjal hajusalt rannale ehitatud hoonete reoveekäitluse üle muutub seetõttu praktiliselt võimatuks. Samuti tekitab küsimusi kallasradade kasutusõigus.
“Ei ole meie asi spekuleerida, kelle kõrvad eelnõu tagant paistavad või mil määral eelnõu esitajad isiklikke majandushuve edendada üritavad. Fakt on see, et eelnõu on Eesti looduse suhtes vaenulik ja sellisena kahjustab ka eesti rahva kestmise väljavaateid,” lisas Roheliste volikogu juht Aleksander Laane.
Lisaks eirab antud eelnõu Läänemere keskkonnakaitse komisjoni HELCOM soovitust, et riigid peaksid kaitsma rannikuriba vähemalt 100–300 meetri laiuselt. HELCOM-i hinnangul aitavad just riigi piiravad seadused kohalikel omavalitsustel majandustegevusi ning keskkonnast hoolimatute rahakate eraisikute soove vaos hoida, sest mitte kõik omavalitsused ei julge ega oska loodust kaitsta. See, et rannad jääksid avatuks ja sealsed rohevõrgustikud toimima, peab jääma riigi vastutuseks.
Erakond Eestimaa Rohelised leiab, et antud eelnõu tuleb saata sinna, kuhu see tegelikult kuulub ehk prügikasti. Selle asemele tuleks laiendada ehituskeeluvööndit ka mandril samale ulatusele, nagu see praegu on saartel. Lisaks tuleb ka laiemalt rannikuvööndis seada täiendavad reeglid ehitamisele ja metsamajandamisele, mis hoiaksid Eesti rannikulähedast loodust.