Kuigi võiks arvata, et inimesed valivad töökoha oma elukoha lähedale, näitavad erinevad uuringud, et distants elu- ja töökoha vahel on aastate jooksul hoopis suurenenud. Statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik uuris lähemalt, milline on Eesti-sisene tööränne ehk kui kaugele kodust inimesed tööle liiguvad*.
Distants, mida inimesed tööle jõudmiseks iga päev läbivad, on erinevate uuringute järgi pidevalt pikenemas. Näiteks Eesti tööjõu-uuringu andmetel on see viimase kahekümne aastaga suurenenud 8 kilomeetri juurest 11,5 peale, samas kui keskmiselt tööle jõudmiseks kuluv aeg on jäänud samaks või kohati isegi vähenenud, olles veidi üle kahekümne minuti.
Seega, kiiremini on võimalik jõuda kaugemale ning eks see kõnelebki suurenenud autostumisest, aga ka valglinnastumisest ning inimeste valmisolekust ihaldatud töö nimel kaugemale liikuda.
2021. aasta rahvaloendusel ei küsitud inimeste käest, kui kaua nad tööle liiguvad või kui pikk distants neil tööle on, kuid saadi teada inimeste elukoht ning hõivatute töökoha asukoht. See annab võimaluse uurida, kui paljud meist käivad naabermaakonda tööle ja mis kandi inimesed saavad töö tehtud oma koduvallas või linnas.
Töökohad koonduvad rahvastikust enam
Rahvaloenduse tulemuste järgi on Eestis 642 000 hõivatut, mis on napilt alla poole (48,2%) elanikkonnast. Soo järgi võetuna on mehed osakaalult küll paari protsendipunkti võrra rohkem tööga hõivatud kui naised, ent absoluutarvudes on töötavaid mehi veidi vähem. Töökohtade ja hõivatute jaotumine riigis erineb mõningal määral sellest, kuidas rahvastik üldiselt Eestis jaguneb.
Rahvastiku paiknemisega võrreldes on inimeste töökohad veelgi enam koondunud Harjumaale või suurematesse linnadesse. Näiteks Tallinnas, kus elab 33% eestimaalastest, asub 43% töökohtadest. Harjumaal elab 46% elanikest ning asub 55% töökohtadest, Tartumaal on vastavad näitajad 11,8% ja 12,6%.
Kui seada omavalitsused ritta töökohtade arvu järgi, siis Narva – rahvaarvult Eesti suuruselt kolmas linn ja omavalitsus – on Tallinna, Tartu, Pärnu ja Rae valla järel suuruselt aga hoopis viies. Tõsi, tasakaaluks tuleb mainida, et paljude narvakate töökohad asuvadki naaberomavalitsuses, sest kaevandused linna ei sobi.
Kaardilt, mille skaala väljendab töökohtade arvu ühe hõivatu kohta, nähtub, et enamikus Eesti omavalitsustes on töökohti vähem kui hõivatuid. Töökohtade koondumisaladena paistavadki silma suuremad linnad ja mõned üksikud vallad.
Enim töökohti hõivatu kohta on Narva-Jõesuus – linnas, mille territoorium katab maa-ala Narva linna ja Sillamäe vahel ning kuhu jääb hulgaliselt tööstust. Teisel kohal on Rae vald, kus lisaks aktiivsele elamuehitusele on olnud veelgi aktiivsem tööstusparkide ehitus, mis on toonud valda hulgaliselt töökohti.
Kokku on Eestis 14 omavalitsust, kus on töökohti rohkem kui töötajaid, nende seas ka kõik suuremad linnad peale Narva ja Kohtla-Järve. Kokkuvõtlikult tähendab see seda, et nendes 14 omavalitsuses asub kaks kolmandikku Eesti töökohtadest, kuid neis elab 55% Eestimaa hõivatutest.
Kui Tallinna külje all olevasse Rae valda on liikunud palju inimesi nii elama kui töötama, siis naabervalda Kiili minnakse vaid elama. Nimelt on Kiili vallas kõige vähem töökohti ühe hõivatud tööealise kohta – 0,48. Alumise kümne omavalitsuse seast leiab üsna mitu sellist, mida võib iseloomustada kui eeslinna, näiteks Nõo, Kastre või Luunja.
Neli inimest kümnest käib tööl teises omavalitsuses
86% Eesti elanike töökoht asub samas maakonnas nende elukohaga ning 61% inimestel ka samas kohalikus omavalitsuses. Kõige vähem käivad teistes omavalitsustes tööl tallinlased, kellest vaid 16% sõidavad tööle minekuks linnast välja. Tallinlastele järgnevad 22%-ga saarlased, kuid kuivõrd nende omavalitsus on üks suur saar, on ka tulemused sellest mõjutatud.
Koduomavalitsusest lahkuvad ka vähesed pärnakad (26%), tartlased (27%) ja narvakad (31%). Pea kõik Eesti suuremad linnad on tabeli eesotsas. Vaid 31 kohaliku omavalitsuse töötajatest enam kui pooled töötavad samas omavalitsuses.
Ootuspäraselt käib teise omavalitsusse tööle kõige rohkem nn kuldse ringi valdade hõivatutest. 86% Luunja valla, 82% Kiili valla ja 79% Harku valla hõivatutest töötab teises omavalitsuses. Ka Rae vallast, kus on küll kõige rohkem töökohti ühe inimese kohta, käib 73% hõivatutest tööl mõnes teises omavalitsuses.
See iseloomustab väga hästi ka meediaski tähelepanu saanud elukorraldust, kus valgekraed sõidavad hommikul eeslinnadest kesklinna tööle ja vastassuunas tulevad Tallinna magalarajoonidest sinikraed tööle tehastesse ja tööstusparkidesse.
Pealinn on magnet, mis tõmbab, kuid natuke ka tõukab
Tallinnas on 50 000 töökohta rohkem kui on tööga hõivatud elanikke. Lisaks tallinlastele endile käib pealinnas tööl ka 7200 inimest Viimsist, 6900 inimest Rae, 6700 Saue ja 5400 Harku vallast ning ka näiteks 4800 inimest Tartust.
Ilmselt ei pendelda kõik 4800 tartlast igapäevaselt Tallinna vahet, kuid lähivaldade elanike puhul on see tõenäoline. Kokku on Eestis 16 omavalitsust, mille elanikest suurem osa töötab Tallinnas. See tähendab, et lisaks Tallinnale on veel 15 omavalitsust, mille elanikkonnast leiab rohkem neid, kes käivad tööle pealinna kui neid, kes töötavad koduomavalitsuses.
24 omavalitsuse elanike jaoks on aga Tallinn peamine töötamise koht pärast koduomavalitsust. Tallinnast käib mõnda teise omavalitsusse tööle ligi 37 000 inimest, kellest lõviosa töötab mõnes naaberomavalitsuses ja tervelt 25% käib tööle Rae valda. Seda on rohkem, kui neid inimesi, kes käivad Rae vallast pealinna tööle. Ühtekokku töötab Tallinnas 88 000 inimest, kes seal ei ela. 37 000 tallinlast töötab aga linnast väljas. Tallinnaga on seotud ka kõige suuremad töörändevood.
Tartus käib tööl 25 000 mittetartlast. Tartu on peamine töösihtkoht Kambja, Kastre, Luunja, Nõo ja Tartu valdade elanikele ning lisaks veel kaheksa valla elanike jaoks tähtsaim töösihtkoht peale koduvalda. 13 000 tartlast töötab aga väljaspool Tartut, neist ligi 5000 Tallinnas.
Pärnu on peamine sihtkoht Häädemeeste ja Tori valdade elanikele ning veel kolme valla elanikele teisel kohal. Kui kodulinn välja arvata, on ka Rakvere, Viljandi ja Võru kolme valla elanike jaoks peamine töörände sihtkoht. Tõsi – kõigis nendes valdades on koduvallas töötamine siiski levinum.
Kes püsivad paigal, kes rändavad ringi?
Kõige rohkem ehk kuni 80% ulatuses töötavad oma koduomavalitsuses kinnisvara, hariduse või muude teenindavate tegevusalade (nagu juuksurid, iluteenindajad, lemmikloomade hooldajad jm) esindajad. Teisisõnu töötavad kõige tõenäolisemalt oma kodukohas kinnisvaramaaklerid ja õpetajad.
Väljaspool koduvalda töötavad kõige sagedamini mäetööstuses tegutsevad inimesed, kellest kuni 62% ei tööta oma kodukoha omavalitsuses. Kusjuures valdkonna ühe alamtegevuse, toornafta ja maagaasi tootmise töölistest lausa 92% käib tööle mõnest teisest omavalitsusest. Ka elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise alal tegelevad inimesed töötavad 55% juhtudest kodukohast erinevas omavalitsuses.
Tasub siiski mainida, et mäetööstuse kõrge töörändajate osakaalu taga peitub tõsiasi, et Ida-Virumaa tihedalt asustatud linnad ning linnade läheduses olevad kaevandused ja tööstusettevõtted asuvad sagedasti erinevates omavalitsustes.
Keskmine tööga hõivatud inimene Eestis on 44,6 aastat vana. Teises omavalitsuses tööl käijad on mõnevõrra nooremad (keskmiselt 42,3-aastased) ning elukohaga samas omavalitsuses töötavad inimesed mõnevõrra vanemad (46-aastased). Kui vaadata vanuse ja soo järgi, käivad mõnes teises omavalitsuses tööl kõige sagedamini noorema vanusegrupi (15–24) esindajad ning kõige vähem 65-aastased ja vanemad elanikud. Meestest käib teises omavalitsuses tööl 44%, naistest 34%.
*Rahvaloenduse töökoha asukoha andmetest ei selgu, kas töötajal on võimalus kaugtööd teha. Töökoha asukoha info on suuremas osas saadud töötamise registrist. Eemalt töötamise kohta on kogutud andmeid Eesti tööjõu-uuringuga, mille kohaselt 2021. aasta IV kvartalis tegi 28% hõivatutest kaugtööd [1]. Suurem oli kaugelt töötamise määr naiste (30%) kui meeste seas (26%). Enim töötasid kaugelt 25—34-aastased (36% neist).
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
