Hiinast rongiga läbi Siberi Tšuktši poolsaare tippu, siis tunnelis Beringi väina alt Alaskasse, sealt Kanadasse ja lõpuks Ameerika Ühendriikidesse. Mis on saanud sellest suurejoonelisest ideest, mille Hiina käis välja juba seitse aastat tagasi?
“Mitte eriti kauges tulevikus saavad inimesed sõita rongiga Hiinast USAsse,” kirjutas 2014. aastal Hiina riiklik väljaanne China Daily. Hiina ametnikud ja insenerid hindasid projekti teostatavaks ja artiklis väideti, et riigil on tehnoloogia ja raha selle teostamiseks.
Maismaad mööda raudtee ehitamine pole Hiina-sugusele riigile mingi probleem, sest seal on maailma pikim, 37 000 km pikkune kiirraudteevõrk.
Hiinas on kasutusel maglev ehk magnetväljal hõljuvad rongid. Magnetlevitatsiooni rongiliin ühendab Shanghai Pudongi lennujaama Longyangi maanteega linna idaosas.
Maglev-rongid kasutavad ülijuhtivaid magneteid. Sel moel hõljuvad vagunid U-kujulise betoonjuhiku kohal.
Hiina investeerib üha enam rongidesse, et vähendada nii auto- kui ka lennundussektori CO2 heitkoguseid. Seega kogemusi, oskusi ja tahet peaks jätkub.
200 km pikkune tunnel
13 000 km pikkusel teekonnal on aga ees Beringi väin. Selle ületamiseks tuleks ehitada 200 km pikkune veealune tunnel. Hiina väitel on seegi teostatav.
“Praegu käivad juba arutelud. Venemaa on sellele palju aastaid mõelnud,” ütles Hiina tehnikaakadeemia raudtee-ekspert Wang Mengshu Guardianile.
USAsse kahe päevaga
Kavandatav raudteeliin oleks ligi 2900 km pikem kui Trans-Siberi raudtee ja tunnel oleks neli korda pikem La Manche’i tunnelist. See võimaldaks reisijatel jõuda USA-sse vaid kahe päevaga, kirjutab Euronews. Projekti maksumus oleks 170 miljardit eurot ja selle võtaks enda kanda Hiina riik.
Hiina-Venemaa-Kanada-Ameerika rongiliini investeering oleks liiga suur ja paljude hinnangul võib see osutuda asjatuks, kuna laevateed on juba olemas ja me võiksime neid ka edasi kasutada, märgib Euronews. Takistuseks võivad saada ka poliitilised erimeelsused Hiina ja Venemaa vahel, kuigi viimasel ajal on riikide suhted kõvasti paranenud.
Keskkond võidaks
Keskkonnasõbralik oleks aga niisugune rongiliin kindlasti. Ronge peetakse kõige keskkonnasõbralikumaks ühistranspordiliigiks. Raudteetranspordi CO2 heitkogus kilomeetri kohta on 80 protsenti väiksem kui autodel. Tüüpiline rongiliin võib vedada 50 000 inimest tunnis.
Üks rongireis toodab ühel kilomeetril vaid 14 g süsinikdioksiidi reisija kohta. Lennureisil on see number 285 grammi.
Eriti tõhusad on kiirraudteeliinid, mida saab kasutada nii reisijate- kui ka kaubaveoks. Tavaliselt sõidavad seesugused rongid üle 300 km tunnis. Jaapanis on magnethõljukrongid saavutanud isegi kiiruse ligi 600km/h.
Ikkagi, kas see on teostatav?
Euroopa transpordi ja keskkonna föderatsiooni esindaja Thomas Earli sõnul on põhiküsimus see, kas niisugune rongiliin vähendaks ka tegelikult saastavate lennureiside arvu või mitte.
Tema sõnul on ülioluline, et iga uus transpordilahendus peab tegelema nii transpordi heitkoguste suurenemise probleemiga kui ka töötama taastuvenergial.
Nii suursuguste ideede toetumine võibki võtta palju aastaid. Ajaloost on teada kunagises mõttes utoopilisena tundunud La Manche’i väina tunneli ehituse näide.
Prantsuse insener Albert Mathieu-Flavier pakkus esimest korda maa-aluse ühenduse idee Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel välja 1802. aastal, kuid avati see alles 1994. aastal.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
