Uudis

Rosma ristimets Põlvamaal tunnistati ajalooliseks looduslikuks pühapaigaks

Rosma ristimets. Foto: Muinsuskaitseamet

Puusse ristimärgi lõikamine lahkunu viimsel teekonnal kodust surnuaeda on Kagu-Eesti traditsioonilise matusekombestiku üks siiani elujõus olevaid rituaale ning Rosma metsas võib näha ka üsna hiljutisi riste. Rosma ristimets kannab rikkalikku rahvapärimust ja on seega oluline kohaliku identiteedi kandja. Kultuuriminister Tõnis Lukas tunnistas oma käskkirjaga kultuurimälestiseks Rosma ristimetsa Põlvamaal.

„Ajaloolised looduslikud pühapaigad nagu Rosma ristimets teevad Eestist Eesti. Nende riikliku kaitse alla võtmisega hoiame neid kahju eest, mis võib sündida lihtsalt kas teadmatusest või ettevaatamatusest. Kaitset vajavaid looduslikke pühapaiku on meil palju, sest rahva vaimses pärandis on neil oma auväärne koht ja selliseid paiku tuleb säilitada,“ ütles kultuuriministerTõnis Lukas.

Kirjalike ja arhiivides talletatud suulise rahvapärimuse andmete põhjal on ristilõikamise traditsioon Rosmas jätkunud vähemalt 19. sajandi keskpaigast kuni tänapäevani. Rahvapärimuslikke teateid Rosma ristimetsa kohta on mitmete välitööde käigus kogutud juba 1930. aastatest.

Ilma riikliku kaitseta ohustavad ristimetsi raie- ja teetööd. Rosma ristimetsast sai laiem üldsus teada 2005. aastal, kui Põlva-Võru maantee laiendamise käigus saeti Riigimetsa Majandamise Keskuse andmeil ristimetsa alal maha poolsada puud, millest 20 olid ristidega. Pärast seda seal enam metsaraiet tehtud ei ole.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Üleskutse

Aita meil podcaste teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan Autotundi Toetan Restarti Kuulan saateid

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.