Eelmise aasta lind – öösorr – on andnud teatepulga üle tuttpütile, tegelasele, kelle puhasvalgest helkivast nahast said kunagised moekamad daamid omale talveks hädavajalikke uhkeid muhve. Aasta lindu valib Eesti Ornitoloogiaühing juba 1995. aastast eesmärgiga tutvustada avalikkusele üht Eesti linnuliiki või liigirühma, samuti kaasata loodushuvilisi selle liigi uurimis- ja kaitsetegevustesse.
Umbes varesesuurusega tuttpüti tunneb ära talle iseloomuliku mustaservalise krae ja musta tuti järgi peas. Ka lendava tuttpüti tunneb lihtsasti ära: tal on omalaadne piklik kehakuju, pikalt ette sirutatud kael ja lühikese saba alt pikalt välja ulatuvad jalad.
Pesitsemiseks ja veepinnal pika hoojooksuga lendu saamiseks vajab tuttpütt korraliku suurusega veekogu, mis on ka põhjuseks, miks teda meil maismaal ja väiksemate järvede-jõgede ääres eriti ei kohta – Eestis elab ta peamiselt Väinamere ja Liivi lahe rannikualadel, Võrtsjärvel ja Peipsi järvel.
