Saaremaa vabatahtlikud merepäästjad said annetajailt kingituseks päästelaeva

Merepäästelaev Öigus. Foto: Erik Koitla / Nasva Merepääste Ühing

Trossi mereabi initsiatiivil sel kevadel Saksamaalt Saaremaale toodud merepäästelaev sai annetajate soovil nimeks Õigus, ehk saarlaste murrakut austades Öigus. 

Oma isikuid mitte avaldada soovinud heategijad selgitasid otsust toetada Eesti vabatahtlikku merepäästet sellega, et viimastel aastatel on Eesti vetele lisandunud palju uusi kippereid ja nende uusi aluseid. Kuigi tänu lühikesele meresõidustaažile pole annetajail endil õnneks veel liiga sageli merepäästjate abi vaja olnud, tahab see põlvkond laiemalt kogukonnale tagasi anda. 

Sestap panid mõned merd sõitvad ettevõtjad seljad kokku ja otsustasid Eesti vabatahtlikku merepäästet kolme aasta jooksul 8000 euroga toetada.

Levinud tava kohaselt on merepäästetegevuse toetajatel suur sõnaõigus uutele päästelaevadele nime panekul. Sageli ristitakse laev annetaja enda või tema soovitatud perekonnaliikme nime järgi, kuid nimetuks jääda soovinud annetajad otsustasid valida laeva nimeks Öigus.

„Muidugi on see laeva nimi viide Tammsaarele. Ühtlasi on see ka vihje järgmistele annetajatele – et Eesti vetele võiks jõuda ka Tõde,”  kommenteeris annetajate kõneisik. 

Vabatahtlik tegevus ja annetused ehitavad tugevama kogukonna

Kohalikud vabatahtlikud merepäästjad on enamasti esimesed, kes mereõnnetustele reageerivad ning ohtlikes olukordades inimelusid päästavad. Tänu merepäästeühingute vabatahtlikele jõuavad paljud ohtu sattunud laevad koos hinnalise lastiga turvaliselt kaldale ning ära hoitakse suured keskkonnakahjud. 

Pikkade traditsioonidega mereriikides on välja kujunenud, et vabatahtlikku merepäästetegevust rahastatakse põhiosas annetustest. Samas suunas on hakanud liikuma ka Eesti.

Merepääste toetamine on rannarahva seas auasi

Meresõitjate ja rannarahva jaoks on vabatahtliku merepääste toetamine auküsimus. Kena traditsiooni kurb taust on, et igas randlaste suguvõsas mälestatakse kedagi, kelle hauda koduküla kalmistul ei ole. Pea iga ajaloolise rannaküla kirikus või kabelis, aga ka kohaliku merepäästejaama seinal võib leida mälestustahvleid laevaõnnetustest, päästetute tänuavaldusi ning meenutusi piirkonna merepäästjatele tehtud annetustest. Legendid räägivad laevakaptenitest, kes tänuks merehädast päästmise eest on ehitanud külale koolimaja või kinkinud kirikule uue tornikella. 

Vabatahtlik merepääste liidab kogukonda

Randlaste elu, eriti saartel, erineb maismaa- või linnaelust. Argipäevaselt merega kokku puutuvad inimesed oskavad merd austada ning on igal hetkel valmis enda või ligimese päästmiseks tegutsema. Läbi ajaloo on selleks moodustatud vabatahtlikke päästeühinguid, soetatud päästepaate ning rajatud päästejaamu. 

Koostöös riikliku SAR-süsteemiga (search and rescue) riskivad vabatahtlikud meeskonnad päästeoperatsioonides oma eludega, et meresõit ka rasketes oludes laevaperedele ja reisijatele saatuslikuks ei saaks. Seetõttu on vabatahtlike merepäästeühingute elujõulisena püsimine oluline nii kogukonna kui ka mööduvate meresõitjate jaoks. 

Toetades neid organisatsioone, aitavad annetajad tagada, et merepäästjatel oleksid vajalikud ressursid ja varustus, et nad saaksid jätkata elude päästmist ning ohutusalaste koolituste ja treeningute korraldamist. 

Merepäästeühingu korraldatud õppepäevadel, heategevusüritustel ja teistel sündmustel osalevad kogukonnaliikmed hea meelega vabatahtlikena, tehes tasuta tööd või annetades ürituse korraldamiseks vajalikke vahendeid. 

Pikkade meresõidutraditsioonidega riikides, nagu Norras, Taanis, Ühendkuningriigis ja mujal on merepäästeühingu liikmelisus ning organisatsiooni toetamine auasi. Merepäästeühingu aastamaksu tasumist tõendavaid kleebiseid kantakse uhkusega oma paatide-laevade tuuleklaasil või pannakse need kodus seinale kõrvuti diplomite ja trofeedega. 

Loe ka:

Annetused kui solidaarne elukindlustus

Merepäästeoperatsioonis osalevate vabatahtlike merepäästjate otsesed kütuse- ja muud kulud katab reeglina riiklik otsingu- ja päästesüsteem (SAR), mõnikord ka abivajaja ise või tema kindlustusfirma. Kuid raha merepäästeorganisatsiooni ülalpidamiseks, vabatahtlike väljaõppe korraldamiseks, päästepaatide ja varustuse soetamiseks kogutakse merepäästeühingu liikmemaksude, annetuste ja muude omatuludena. 

Mida tegusam ja paremini varustatud on vabatahtlike merepäästjate võrgustik, seda suurem on tõenäosus, et abivajajani jõutakse õigel ajal ning tema elu ning vara saab päästetud. Eestis on hetkel kokku ligikaudu 700 vabatahtlikku merepäästjat ning Trossi mereabi reageerimispunkte eri paigus piki rannikut 55. 

Maailma suurimad ja tegusamad vabatahtlikud päästeorganisatsioonid, näiteks Royal National Lifeboat Institution (RNLI) Ühendkuningriigis, tegutsevad riigipoolse püsirahastuseta ning saavad põhiosa oma tegevuseks vajalikust rahast annetustest. Lisaks rahalisele toetusele võib inimene, kes soovib merepäästet toetada, teha ka kingitusi või annetada vabatahtlikule merepäästeorganisatsioonile tegevuse jaoks vajalikku vara, näiteks kinnisvara, paate, autosid või muud kasulikku. 

Tuluüritused ja koostöö suurendavad kõigi ohutust merel

Vabatahtliku merepääste tegevust aitavad käigus hoida ka kampaaniad, koostööprojektid ja üritused, näiteks heategevuslikud spordivõistlused või merepäästjate avalikud näidisõppused. Ka Eestis korraldatakse järjest rohkem mereohutuspäevi, kus huvilistele tutvustatakse merepäästetehnikat ja õpetatakse ohutut käitumist veekogul. Sellistel üritustel annetuste, oksjonite, loteriide või muude tegevustega kogutud tulu läheb vabatahtlike merepäästeorganisatsioonide toetuseks. 

Merepäästetegevust toetavad ka ettevõtted ning selline koostöö võib olla kasulik mõlemale poolele, võimaldades ettevõtetel näidata oma ühiskondlikku vastutustundlikkust ja toetada kohalikku kogukonda. Ning kuigi esmapilgul võib tunduda, et merepääste puudutab eelkõige merevarustuse, meresõidu ja paatide kindlustusega tegelevaid firmasid, on koostöövõimalusi oluliselt rohkem. Nii on merepäästetegevusele olnud sponsoriks ka riidetootjad, toiduvalmistajad, autofirmad ja paljude teiste valdkondade ettevõtjad. 

Mõnigi kord on merepäästet esialgu lihtsalt annetajana toetanud inimeste teadlikkuse tõus viinud liitumiseni vabatahtliku merepäästeorganisatsiooniga ja merepäästja koolituse läbimiseni. Nii saavad teadmised merepäästest ja ohutust meresõidust tegutsemiseks, mis toob kaasa meie kõigi suurema turvalisuse merel ning mereriigi jaoks on see põhimõttelise tähtsusega asi. 

Merepäästelaev Öigus

  • Saksamaal Fassmeri laevatehases 1993. aastal valminud merepäästelaeva pikkus on 8,52 m, laius 3,51 m ja süvis 0,95 m. Laev on uppumatu ja isepüstuv ehk ajab ennast ise püsti ka kõige raskemates ilmaoludes. 
  • Laev oli sakslastel pidevas kasutuses ning on hästi hooldatud ja heas korras. Sakslased vahetasid oma laevad uuemate vastu ning olid nõus Öiguse eesti merepäästjatele loovutama sümboolse 1-eurose hinnaga. 
  • Trossi mereabi kattis laeva Eestisse toomisega seotud transpordi- ja muud kulud. 

SAR ja mereabi Trossi sarnasused ja erinevused

Riiklik merepääste süsteem (SAR – search and rescue) ja mittetulunduslik mereabisüsteem Trossi on mõlemad merel tekkida võivatele olukordadele reageerimise teenused, mis kaasavad oma tegevustesse erinevaid osapooli. 

SarnasusSAR & TROSSI
Eesmärk – reageerimine ohuolukordadele merelAitavad merel olukordades, kus inimesed ei ole võimelised veesõidukiga enam iseseisvalt ja turvaliselt teekonda jätkama. 
Abi annavad vastava väljaõppe, varustuse ja kogemusega päästjadKõik merekriiside lahendamisse kaasatud isikud on läbinud spetsiaalse väljaõppe, varustatud erivahenditega, on omandanud kogemusi õppustel ja tavameresõidus ning suudavad ohtlikke olukordi merel kiiresti ja efektiivselt lahendada. 
Koordineeritud juhtimine pääste- või abisündmuse korralTegevust juhib 24/7 valves olev pädev koordinaator, kellel on operatiivne side kõigi päästeoperatsioonis osalejate ja muude oluliste osapooltega. 
Reageerimisvalmidus 24/7 Süsteemid ja reageerijad on 24/7 tegutsemisvalmiduses. Helistades 112 numbrile, otsustab häirekeskuse koordinaator, kummale süsteemile ülesanne edastatakse. 


ErinevusedSARTROSSI
Meresündmuse liik, millele reageeritakse, on erinevMerepäästesündmus – ohus on inimeste elud, tekib suur oht keskkonnale või taristule. Prioriteet on inimelude päästmine, laeva ja vara säilitamiseks kohustust ei ole.
SAR-tegevus hõlmab ka merel kadunud isikute otsinguid ning nende kaldale transportimist.
SAR-tegevusse kaasatud vabatahtlikud merepäästjad on merepäästesündmuse ajal juriidilises mõttes abipolitseinikega sarnases rollis ehk ametiisikud.
Mereabisündmus – abi ja merelt ära toimetamist vajab veesõiduk, selle last või muu vara, inimelud otseses ohus ei ole. 
Sagedasemad tehnilised probleemid merel on kütuse lõppemine, aku tühjenemine, kalavõrkudesse takerdunud sõukruvi või mootoririke, aga abi vajavad ka purunenud taglasega purjelaevad ja teised hobi- ja sportveesõidukid.
Meresündmuse lahendamises osalejate ring ning selles osalemise tingimused on erinevad.Kaasab päästeoperatsiooni kogu saadaoleva, s.h. riigi (PPA), päästeameti,  vabatahtlike merepäästjate, eraettevõtete ja eraisikute ressursi. 
Võib anda korraldusi piirkonnas juhuslikult viibivatele laevadele, vajadusel kaasab mereväe ja õhuväe ning naaberriikide vastavad ressursid.
Kaasab lepingulistes suhetes olevaid üksusi, peamiselt vabatahtliku merepääste piirkondlikke organisatsioone, sadamaid ja teisi lepingupartnereid. Mereabi sündmustes osalejate kulud hüvitatakse ning nad saavad mereabitegevuse eest tunnipõhist tasu.
Sündmuse juhtimineJRCC (merevalvekeskus) juhib kogu päästeoperatsiooni. Esmane info jõuab JRCC-ni 112 kaudu või otse kõnena JRCC-le.Trossi koordinaator juhib abi andmise operatsiooni. Info võib jõuda 112 või JRCC kaudu, kuid võib ka otse Trossi koordinaatorile helistada.
Sündmuskohale jõudmise aegKui inimelud on ohus, reageeritakse 15-30 minuti jooksul päästepaatidega, võimalusel kopteriga. 
Sündmuskohale jõudmise aeg sõltub asukohast.
Eesti rannikulähedasel merel jõuab mereabi osutav üksus päästepaadiga sündmuskohale enamasti umbes üks tund pärast väljakutse saamist. 
Merepääste (elupääste) on tasuta, mereabi (varapääste) eest tuleb tasuda.Elude päästmine on abivajajatele tasuta (raskete rikkumiste korral võidakse õnnetuse põhjustajale siiski kahjutasunõue esitada). 
Tasuta abi hulka ei kuulu vara päästmine, selle eest tuleb tasuda eraldi vastavalt päästeoperatsiooni tegelikele kuludele. 
Aastase liikmemaksu tasunud TROSSI liikmetele on mereabi tasuta.

Teistele abivajajatele osutatakse mereabi ja pukseerimisteenust vastavalt hinnakirjale alates 250 eur/tund.
Süsteemi rahastusallikad ja raha kasutamineElupäästet korraldavate asutuste tegevust rahastatakse riigieelarvest.

Päästeoperatsioonis osalevatele kolmandatele osapooltele võidakse maksta kulude katteks hüvitist või teenustasu. 
Mereabi rahastatakse mittetulunduslikel alustel Merepäästeühingu liikmemaksudest ja annetustest.

Otsestest päästekuludest üle jääv summa investeeritakse vabatahtliku merepäästesüsteemi arendusse, näiteks paatide ja päästevahendite soetamisse.
Abi saadavuse piirkondSAR on riiklik süsteem, mis tagab merepääste eelkõige riigi territoriaalvetes ning võimalusel ka nendega piirnevates rahvusvahelistes vetes.TROSSI-ga liitunud paadiomanikud saavad sarnase teenuse kõigis TROSSI süsteemi maades Eestis, Soomes, Rootsis, Norras ja Taani idaosas.



Kuigi mõlemad süsteemid pakuvad mereolukordadele reageerimist, on SAR ja Trossi fookused, teenuste ulatus, teenusepakkujad ning merepääste- ja mereabi eest tasumise lahendused erinevad vastavalt sellele, milliseid olukordi ja teenuseid nad parasjagu käsitlevad.

Allikas: Trossi Mereabi, märts 2024

Autor: Jaano Martin Ots / vabatahtlik merepäästja

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.