Uudis

Samblikevaatluste algatus on toonud teadlastele sadu vaatlusi

F: Pixabay

Teadusalgatuse „Tähelepanu! Valmis olla! Samblik!“ kulg on olnud hoogne nin vaatluslehe samblikud.ee kaudu on teadlastele saadetud juba üle 800 samblikevaatluse nii metsast kui ka raiesmikelt, seda kokku ligi 300 hobiteadlaselt.

Sellist suure haardega samblikevaatlust, kus igaüks saab oma panuse anda, tehakse Eestis esimest korda. „Väga tore on tõdeda, et meil on juba ka mitmeid püsivaatlejaid, kes teevad metsades ja raiesmikel süsteemselt vaatlusi ning saadavad vahel päris üllatavaid leide,“ ütles Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi samblikeuurija Polina Degtjarenko.

Teadlased kutsuvad aga üles kõiki metsasamblike uurimise nimel veel natuke vaeva nägema ja raiesmikelt vaatlusi tegema. Täpsemateks teadusanalüüsideks oodatakse eriti juurde samblikevaatlusi raiesmike säilikpuudelt, sest neid on seniste vaatluste hulgas ootamatult vähe, vaid 20 protsenti. 

„Eks see raiesmiku jämedama puu juurde jõudmine, et samblikke pildistada, võib vahel päris sportlik ettevõtmine olla, kuid igal juhul on igal säilikpuu samblikefotol väärt infot. Nädalavahetusel väike raiesmikus ragistamine tasuks veel oktoobris kindlasti ette võtta,“ soovitas Degtjarenko.

Samblikevaatluse tegemiseks ei pea liike tundma, ehkki kampaanias kogume eraldi infot ka nelja erilise sambliku kohta. Need on harilik kopsusamblik, haava-tardsamblik, jahu-hallsamblik ja kilpsamblikud.

„Meile teadlastena on väga väärtuslikud andmed, mida saame tavalistest ja laialt levinud samblikest, sest sel hulgal polegi neid Eestis veel kaardistatud. Väärtuslik on ka iga märge vaatluslehel nende nelja erilisema liigi kohta. Samas, vaatluste käigus on saadetud meile nii mõnigi foto, kus üllatusena näeme hoopis mõnda teist, haruldasemat liiki,“ rõõmustas Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi samblikeuurija Piret Lõhmus.

„Saame andmeid metsapuudelt nii kaitsealadelt kui ka väljaspoolt kaitsealasid, mis annab hea võrdluspunkti lisaks algselt plaanitud võrdlusele raiesmike puudega. Ootame põnevusega, millal saame analüüsiga alustada ning mis tulemused sellest suurest andmehulgast välja kooruvad,“ lisas Lõhmus.

Vaatlusi on tulnud üle Eesti, sealhulgas suvised vaatluseid mitmelt Eesti saarelt. Eriti paistab silma Saaremaa, kus lisaks suurele hulgale vaatlustele koguneb põnevat infot sealsetelt kunagistelt puiskarjamaadelt, mis praeguseks metsastunud. Mandri-Eestis on kõige enam tehtud vaatlusi Harju- ja Pärnumaal. Üllatavalt vähe on vaatlusi aga Võru- ja Jõgevamaalt.

Alates septembrist löövad algatuses kaasa ka õpetajad ja koolilapsed, kes saavad õuesõppega hästi siduda samblike tundma õppimist ning harjutada üheskoos vaatluse tegemist koolilähedases pargis. Juba seitse linna- ja maakooli on algatuse soojalt vastu võtnud ning meile nii harjutavaid kui ka pärisvaatlusi saatnud. 

Samblikevaatlusi saab teha veel 31 päeva. Oktoobri viimasel päeval tõmmatakse vaatluste kogumisele joon alla ning algab andmete teaduslik analüüs. Häid leide koos teadlaste kommentaaridega pannakse aga jätkuvalt igal nädalal üles kodulehe galeriisse, praeguseks on neid seal reas juba 50.

Teadusalgatus „Tähelepanu! Valmis olla! Samblik!“ toimub projekti NaturallyEst raames, mida toetavad Euroopa Liidu LIFE’i programm, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Sigrid Rausingu Fond. 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.