Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialisti Tõnu Talvi sõnul minetab veelind lisatoitmise tõttu rändesoovi, see võib talle aga saatuslikuks osutuda.
Sügisel rändavad veelinnud lõuna- ja läänepoolsetele talvitusaladele. Veelindude toitmine hilissügisel ja talvel annab neile aga vale signaali talviste toiduolude kohta ja võib ahvatleda loomuomasest rändest loobuma. Kui aga rändlind inimese heauskliku ja enesekeskse sekkumise tagajärjel rännakut ette ei võta, satub ta ilmade külmenedes satuvad nad raskustesse.
Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialisti Tõnu Talvi sõnul kaotavad inimese naabrusesse peatuma meelitatud veelinnud olulise osa oma füsioloogilisest võimekusest ja instinktidest. “Linnud minetavad loomupärase käitumise, rändest loobudes muutuvad nad kiskjatele kergesti kättesaadavaks,” ütles ta.
