Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialisti Tõnu Talvi sõnul minetab veelind lisatoitmise tõttu rändesoovi, see võib talle aga saatuslikuks osutuda.
Sügisel rändavad veelinnud lõuna- ja läänepoolsetele talvitusaladele. Veelindude toitmine hilissügisel ja talvel annab neile aga vale signaali talviste toiduolude kohta ja võib ahvatleda loomuomasest rändest loobuma. Kui aga rändlind inimese heauskliku ja enesekeskse sekkumise tagajärjel rännakut ette ei võta, satub ta ilmade külmenedes satuvad nad raskustesse.
Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialisti Tõnu Talvi sõnul kaotavad inimese naabrusesse peatuma meelitatud veelinnud olulise osa oma füsioloogilisest võimekusest ja instinktidest. “Linnud minetavad loomupärase käitumise, rändest loobudes muutuvad nad kiskjatele kergesti kättesaadavaks,” ütles ta.
“Ebatavaliselt tihedalt toitmiskohtadesse meelitatud veelinnud nakatuvad kergemini ka haigustesse ning levitavad haigusi ja parasiite üksteisele, teinekord ka inimesele,” rääkis Talvi. “Pühade ajal pöörakem oma tähelepanu ja hoolitsus nõrgemate ja abi vajavate kaaskodanike poole. Loodusel on parim toimida omasoodu.”
Veelindude jaoks on parim käituda aastatuhandete jooksul väljakujunenud looduslike ajendite järgi. Ilmade külmenedes ja loodusliku toidubaasi vähenedes on neile kõige parem lennata talvitumiseks sobivamatele aladele.