Põhjamaade jõulutraditsioonidesse hukkuv molva
Molva on tursaliste perekonda kuuluv röövkala, kelle kohta paljud eestlased arvatavasti ei ole kunagi kuulnud. Sellele on ka selge põhjus – molva on väljasuremisohus kala Läänemeres. Sellegipoolest on molva Soomes, Rootsis ja Norras endiselt jõululauas olulisel kohal.
Libekalana tuntud roog on klassikaline peolaua roog Skandinaavias. Veel 50 aastat tagasi valmistati seda peamiselt tursast, aga 1970. aastal Norras kehtestatud tursa moratooriumi tõttu hakati retseptis kasutama molvat. Tänaseks on ka molva ülepüütud, aga libekala on endiselt jõuluroana au sees. See on kurb näide, kuidas inimeste soovimatus muuta oma toitumisharjumusi võib mõne liigi viia hukatuse ääreni.
Molva näitel on soovitatav oma jõulumenüü kriitiliselt üle vaadata, et ega seal pole ühtegi ohustatud liiki.
Läänemerest kadunud tuurad
Atlandi tuur, kes on elanud ka Eesti vetes, on kurb näide teadmatusest ja hoolimatusest ohustatud liikidesse. Kõik maailma 20 tuuraliiki on täna kriitilises seisundis või väljasuremisohus. Kuigi Eestis pole tuur kunagi liialt oluline söögikala olnud, mängis ta minevikus olulist rolli kalanduses.
Narva linna vapil olid tuurad, kuna just Narva jõgi on olnud oluline tuurajõgi. Täna pole seal tuura enam ammu ning vapil on lihtsalt tundmatud hõbedased kalad. Viimane tuur püüti Eesti vetest teadaolevalt 24. mail 1996. aastal – pärast seda pole kala enam nähtud. Hinnanguliselt on globaalselt alles jäänud kõigest 200–750 täiskasvanut Atlandi tuura.
Peamised languse põhjustajad on ülepüük ja hüdroelektrijaamad. Aga mitte ainult. Emane tuur hakkab alles 20aastaselt marja tootma, mis on üle maailma hinnatud delikatess. See kõik on vesi röövpüügi ja salakaubanduse veskitele.
Ohustatud liigi kalamarja müüakse kallihinnalise kaaviarina. Võimalusel tasub vältida kõigi tuurast valmistatud toodete söömist. See võib tunduda üllatav, kuid on kurb tõsiasi, et ka kasvandusest pärit tuuramari pärineb loodusest püütud ja vangistatud tuuralt.
Harjuse kehv käekäik
Eelmise sajandi algul leidus lõheliste seltsi kuuluvat kala 24 Eesti jões ja veel mõnikümmend aastat tagasi oli harjus hinnatud harrastuskalurite saak. Harjus on kokkade seas populaarne, kuna värskelt püütuna on tal põnev tüümiani meenutav lõhn. Populaarsus pole üllatav.
Täna aga hinnatakse harjust kriitiliselt ohustatud liigiks ja Eestis on harjuse püük keelatud. Harjuse kehva käekäigu põhjuseks on intensiivne põllumajandus ning ülepüük harrastuskalurite poolt. Põllumajandusest tulenevate toitainete tõttu on Eestis aina vähem harjuse elupaigaks sobilikke taimestikuvaeseid jõgesid.
Praegu esineb harjus ainult tosinas jões. Vaatamata ohustatud seisusele on harjuse püük täiesti seaduslik Venemaal, Soomes, Rootsis ja Taanis. Ka Eestis jääb harjus aegajalt jõeforelli püügil õnge otsa – sel juhul tuleks loom ettevaatlikult konksust vabastada ja vette tagasi lasta.
Isegi kui harjust võib naaberriikides püüda, siis keskkonnateadlik kalasõber teda poest ei osta.
Kõige lihtsam oleks probleem lahendada, kui kaupmehed eemaldaksid oma valikust kõik liigid, kes on väljasuremisohus. Kahjuks aga ei ole see nii lihtne. Paljud kaupmehed lükkavad vastutuse hoopis tarbija õlule – kuni klient mingit liiki soovib, ei näe nemad ka põhjust ohustatud liiki oma valikust eemaldada.
Selleks, et poelettidelt ei leiaks ohustatud kalu, peab rahvusvaheline kalanduspoliitika käima ühte sammu teadlaste soovitustega. Iga inimene saab ka ise võimendades tuua poliitikuteni soovi, et võideldaks rööv- ja ülepüügiga ja kalad oleksid kaitstud.
Vaevalt et leidub palju inimesi, kes sooviksid maailma viimast tuura, turska või angerjat süüa. Väikesi muudatusi enda tarbimises saame me kõik teha. Soovitan vaadata kalafoor.ee kodulehelt, millised kalad ja mereannid on punases nimekirjas ning asendada need toidulaual kestliku kalaga. Kui mõne kalaliigi olukord läheb paremaks või halvemaks, muutuvad ka sealsed soovitused.
Kui ei ole alati võimalik internetist vastust otsida, siis keskkonnasõbralikult saab toimida ka siis, kui pidada meeles, et alati tasub eelistada kohalikku toitu ja kohalikku väikekala (näiteks räime, ahvenat).
Lugu ilmus Eestimaa Looduse Fondi lehel.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.