Taimede teadvuse laiem mõistmine võib leevendada kliimamuutust

Taimede parem mõistmine võib olla leevendus kliimakriisile.Foto: Peeter Laurits

Taimedel on kõrgelt arenenud intellekt ja nad ilmutavad teadvuse tunnuseid, mille mõistmine pakub uusi ootamatuid lahendusi kliimamuutuse mustemate stsenaariumite ärahoidmiseks ning leevendab inimese põhjustatud planeedi palavikku. Just selline on hüpotees, millele otsib nii kinnitust kui vastuväiteid augustis esmakordselt toimuv Biotoopia.

Hübriidkonverents ja kunstisündmus tuvustab vastavaid läbimurdeid teaduses ja esitleb samateemalist üle 10 kunstniku töödest koosnevat kunstiprogrammmi. 

Biosfäär on isereguleeriv süsteem ja tõeline hüperobjekt, mille detailne toimimisdünaamika ei ole siiani selge. Kuid statistilised analüüsid näitavad, et kogu biosfääri 550 gigatonnisest biomassist moodustavad taimed umbes 80%. Võrdluseks: inimesed moodustavad vaid 0.01%. Taimede osakaal biosfääris näitab nende mõju ulatust.

Me mõistame hästi taimede erinevaid rolle maapealse elu käigushoidmisel nagu hapniku tootmine või CO2 sidumine atmosfäärist. Kuid otsides lahendusi meie endi põhjustatud kliimamuutusele, räägime eeskätt oma tehnoloogiatest, jättes fookusest välja selle ainsa, mis tegelikult biosfääri tasakaalu tagada suudab. Sadu miljoneid aastaid on metsamassiivid ja fotosünteesiv ookeanielustik hapniku ja CO2 tasakaalu hoidmisega suurepäraselt toime tulnud.

Terviklike ja liigirikaste ökosüsteemide taastamine on kasvuhoonegaaside piiramise kõrval meie esmane ülesanne. Taimseid iseregulatsiooniprotsesse paremini tundma õppides võime avastada akuutsele kliima keerdsõlmele ka ootamatuid lahendusi.

Täna me juba teame, et taimedel on peen ja eritlev tunnetusvõime, mälu, suutlikkus miljöö muutustele kaalutletult reageerida, paindlikud suhtluskoodid ja sotsiaalsed seosed. Teisisõnu, nad ilmutavad teadvuse tunnuseid.

Näitena võib tuua häbeliku mimoosi, kes puudutamisel sulgeb oma lehed. Teaduslike katsete käigus näitas mimoos üles kiiret õppimisvõimet reaalse ohu hindamisel ja hoidis ohu tunnuseid ka pikaajaliselt meeles. Või akaatsiad, kes sümbiootilises suhtes sipelgatega kasutavad erinevaid keemilisi ühendeid sipelgate tegevuse mõjutamiseks, muutes neid vajadusel näiteks agressiivsemaks.

Taimedel puuduvad küll loomadele sarnased kesksed organid nagu süda, aju või tegevusi kordineeriv kesknärvisüsteem, kuid see ei takista taimedel sündmusi meeles pidada, suhelda omavahel ja teiste liikidega ning reageerida sihipäraselt keskkonna muutustele. 

Inimkeskne maailmapilt kinnitab meile siiani, et igasuguse evolutsiooni tipp saab olla ainult kapitali juhtimise ja jagamisega tegelev progressiusku inimene. See ülimalt efektiivne ja kahtlemata kõrgelt arenenud teadvusega liik on siiani elanud kõikide teiste elusolendite arvelt ja kauem see niimoodi kesta ei saa. Kui tahame oma elukeskkonda säilitada, peame radikaalselt muutma oma suhtumist teistesse eluvormidesse.

Kas taimedel on teadvus või mitte, taandub paljuski küsimusele, mis on teadvus. Teaduses sellele täna veel ühest vastust pole aga võib üsna julgelt väita, et erinevatel organismidel võivad teadveloleku tingimused ja karakteristika olla väga erisugused. Ehk siis inimese enda teadvus ei pruugi olla teadvelolekule parim või ainus mõõdupuu. Millised mõõdupuud on veel võimalikud ja kuidas nendega suhestuda, seda Biotoopia uuribki.

Biotoopia on 26.-28. augustil 2021 Viinistul toimuv rahvusvaheline hübriidkonverents ja kunstisündmus. Selle füüsilise kohalolekuga programm leiab aset Viinistu Kunstimuuseumis, kuid osaleda saab ka online-keskkonnas Worksup. Konverentsile saab osta pileti Biotoopia kodulehel www.biotoopia.ee. Õpetajatele on müügil piiratud koguses sooduspileteid (49 eurot päevapilet). Sooduskoodi saamiseks kirjutada info@biotoopia.ee

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.