Tallinn hakkab toetama päikesepaneelide paigaldamist ja lastele jalgratta ostmist

Foto: Pixabay

Tallinna linnavolikogu võttis neljapäeval vastu tänavuse teise lisaeelarve, millega loodi ka võimalus Tallinna kortermajade ühistutele taotleda toetust nii päikesepaneelide paigaldamiseks kui rattamajade rajamiseks.

Tallinna linnavolikogu esimehe Jevgeni Ossinovski sõnul aitavad need toetusmeetmed pikas perspektiivis vähendada kulutusi nii ühistu sees kui kogu linnas tervikuna.

Toetuse kogumahuks on rattamajade puhul 350 000 eurot ning elamute keskkonnasõbralikumaks muutmiseks on kokku eraldatud 400 000 eurot, teatas Tallinna linnavolikogu. Lisaks paneelide paigaldamisele ning rattamajade rajamisele on võimalik taotleda toetust ka kortermajadele supergraafikate loomiseks, hoovide korrastamiseks ning elektriautode laadimispunktide rajamiseks.

Teise lisaeelarve vastuvõtmisega suurenes linna eelarve sissetulekute ja väljaminekute maht 30 042 000 euro võrra, mille tulemusena kujunes Tallinna linna 2022. aasta kavandatavate sissetulekute ja väljaminekute täpsustatud mahuks 1 066 068 600 eurot. Valdkonnad, mille kulud enim suurenevad, on sotsiaalhoolekanne, haridus ja linnamajandus.

Volikogu kiitis ka heaks pilootprojekti “Rattaga kooli“ käivitamise, millega hakkab linn maksma kuni sajaeurost jalgratta ostutoetust kõigile 10-15-aastastele Tallinna noortele, kes on sel aastal teinud endale jalgratturi juhiload.

Jevgeni Ossinovski ütles, et nii keskkonna säästmiseks kui ka mõnusa linnaruumi loomiseks on vaja pealinna väga autokeskset liikuvust muuta ning sellele ei ole alternatiivi.

“Jalgrattaga liikumise osakaalu suurendamine on üks oluline osa lahendusest,“ sõnas Ossinovski, kelle sõnul kinnitavad uuringud, et üks oluline samm sellel teel on laste rattaharjumuse kasvatamine. Ossinovski sõnul on Tallinn näinud ette eraldi vahendid koolide ümbruste turvalisuse parandamiseks, rajame koolide juurde täiendavaid rattahoidlaid ning investeerime uute turvaliste rattateede loomisesse. “Nüüdsest käivitame ka uue toetuse lastele jalgratta ostuks, mis samal ajal ergutab neid läbima ka ohutu rattaga liiklemise koolitust,“ selgitas volikogu esimees programmi „Rattaga kooli“ tausta.

Volikogu keskkonna- ja kliimakomisjoni juhi Maris Hellranna sõnul aidatakse “Rattaga kooli” meetmega kaasa sellele, et rohkem Tallinna koolilapsi saaks samuti iseseisvamaks ja õnnelikumaks, pered aga võivad bensiiniraha kokku hoida. “Lapsed, kes iseseisvalt rattaga liiguvad, on tervemad, koolis tähelepanelikumad ja õnnelikumad – seda on tõestanud noorte ratturite uuringud nt. Hollandis,“ rääkis Hellrand.

Ühekordset kuni sajaeurost toetust oleks õigus saada 10–15-aastasel lapsel, kes on jooksva aasta jooksul teinud jalgratturi juhiloa, elab rahvastikuregistri järgi Tallinnas ja kellele on jalgratas ostetud taotlemisega samal aastal.

“Rattaga kooli“ toetuseks on Tallinna linnaeelarves nähtud ette 100 000 eurot, mis võimaldab toetada vähemalt tuhandele lapsele uue jalgratta ostmist. Toetuse eesmärk on ka suurendada nende laste hulka, kes teevad jalgratturi juhiloa eksami, mis kasvataks nende teadlikkust liiklemisreeglitest ja turvalisust liikluses. Liiklusseaduse järgi peab iseseisvalt sõiduteel jalgrattaga sõita soovival 10–15-aastasel lapsel olema jalgratturi juhiluba.

Tallinna rattastrateegia 2018–2027 on seadnud sihiks, et rattasõidu osakaal jõuaks 11 protsendini kõikidest liikumisviisidest ja sealhulgas 25 protsendini kodu ja kooli vahel liikumisest. Rattaliikluse kasv vähendaks liiklusummikuid linnas, muudaks õhu puhtamaks ja kasvataks linnaelanike harjumust tervislikumalt liigelda.

Hea algatus

Rohegeenius on varem jalgrattatoetusest, õigemini selle puudumisest kirjutanud.

“Null, mitte midagi. Selline on seis Eestis, kus tavaliste ja e-jalgrataste kasutamist ning ostmist ei soodusta vähemalgi määral riik ega omavalitsused,” kirjutasime tänavu jaanuaris. “Kondi- või elektrimootoriga rohetranspordile üleminekut tõukavad paljud Euroopa riigid tagant märkimisväärsete toetustega. Mis meil viga on, et majandusele, keskkonnale ja tervishoiule märkimisväärset kasu toovaid jalgrattureid peetakse pigem liiklust segavaiks tüütuteks veidrikeks?”

Artiklit euroliidu riikide jalgrattatoetustest ja soodustustest saab lugeda siit.

Ole kursis kõigi Rohegeeniuse teemadega ja jälgi meid Facebookis.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.