Tallinna Loomaaia jääkaru Friida tõi novembri eelviimasel nädalal ilmale kolm poega, kes kõik surid nädala jooksul.
Kõige nõrgem elas vaid ühe ööpäeva, teatas loomaaia esindaja kolmapäeval. Teised kaks surid enne esimese elunädala täitumist. Eesti Maaülikoolis tehtud lahangu ja kliiniliste uuringute järgi oli jääkarupoegade surma põhjuseks raskest poegimisest tulenev ajukelmepõletik ja veremürgitus.
“See on väga ootamatu ja kurb,” sõnas loomaaia direktor Tiit Maran. “Eelmise aasta ebaõnnestunud poegimise järel käidi veelkordselt läbi ja võeti piinliku täpsusega kasutusele kõik vajalikud tingimused edukaks poegimiseks, aga saatus mängis kurva vingerpussi. Seekord tegime veelgi põhjalikuma analüüsi, kaasates parimaid spetsialiste nii Eestist kui välismaalt, et analüüsida toimunut.”
Loomaaia kollektsioonijuhi Tõnis Tasase sõnul on korraga kolme jääkarupoja sündimine haruldane ning kõige kriitilisemaks peetakse kolme esimest elunädalat. “Kahjuks ei õnnestunud Friida ja Rasputini järeltulijatel ellu jääda.”
Pesakasti kaamera vahendusel oli näha, et esimesed kaks jääkarupoega sündisid pooleteisetunnise vahega ning kolmas üheksa tunni pärast — need pausid olid ebanormaalselt pikad ja see võiski jääkarupoegadel põhjustada hapnikupuuduse ning sellest tingitud närvisüsteemi kahjustused.
Eesti Maaülikooli Loomakliiniku ülemarsti Aleksandr Semjonovi sõnul on normaalse poegimise puhul poegade väljutamise vahel tavaliselt kuni 30 minutit. Suure tõenäosusega viis nii pikk poegimisprotsess, mille täpne põhjus on siiani teadmata, jääkarupoegade organismi nõrgenemiseni. See omakorda tegi nad keskkonnas esinevatele nakkustekitajatele kergesti vastuvõtlikuks.
Lahangute ja laboratoorsete uuringute põhjal diagnoositi jääkarupoegadel infektsioonist tekkinud ajukelmepõletik ja veremürgitus. Neist tekkinud tugev põletikuline protsess lõppes surmaga.
Läbi viidi ka jääkaruema Friida sigimissüsteemi süvauuring. Selles osalesid anestesioloogid Aleksandr Semjonov Eesti Maaülikoolist ja Oskar Appelberg Tallinna Lastehaiglast ning loomade sigivusprobleemide tunnustatud spetsialistid Kathrine Thejll Kirchhoff ja Søren Peter Thejll Kirchhoff Taanist. Uuringuteks vajaliku aparatuuri andsid kasutada Karl Storz Videoendocopy Estonia ja Graina Eesti filiaal.
Uuringud emakaru organismis hälbeid ei tuvastanud. Koeuuringute tulemusi veel pole saabunud, kuid on vähetõenäoline, et need üldist pilti juhtunu kohta muudavad.
Tallinna Loomaaed tänab kõiki uuringutes osalenud spetsialiste. Tänu ja kaastunne kuulub ka zoo-osakonna töötajatele, kes jääkarudele paaritumiseks ja poegimiseks loomaaias tingimused lõid ning ema Friidat ja jääkarupoegi pesakasti kaamera vahendusel ööpäevaringselt jälgisid.
Loomaaed on juhtunust teavitanud Euroopa Akvaariumide ja Loomaaedade Assotsiatsiooni (EAZA) jääkarude paljundusprogrammi (EEP) koordinaatorit. Viimase sõnul aitab Tallinna loomaaia kurva juhtumi analüüs kaasa paljundusprogrammi edendamisele. Tallinna loomaaed saab soovituse jääkarude paljundamiseks ka 2023. aastaks.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
