Uudis

Täna selgub Eesti parim puitehitis

Tallinna Sadama kruiisiterminal on üks konkursi nominentidest.

Täna kuulutatakse iga-aastasel puitarhitektuuri konverentsil 19. korda välja Eesti parim puitehitis. Võistluse eesmärk on tõsta esile uusi ehitisi, mille puhul on kasutatud puitu parimal võimalikul viisil nii arhitektuurses, tehnilises kui ka ehituslikus mõttes.

Ulatudes Võru hoolekandeasutusest Tallinna kruiisiterminalini, on enam kui 30 nominendist koosnev nimistu kirju, mis loob Eestile eelduse olla üheks kandvaks puitarhitektuuri eestkõnelejaks Euroopas.

Konkursi juhi Erik Konze sõnul on võistluse eestvedamine ajendatud puitarhitektuuri mitmetahulisusest.

“Puit on kindlasti lahendus fosiilide, plasti ja betooni asendamiseks, kuid arhitektide jaoks  on see samuti õdus, stiilipuhas ning ilmastikukindel täislahendus omaette,” ütles Konze. “Näeme, kuidas iga aastaga muutuvad puidust ehitatud hooned ja terved kompleksid aina julgemaks ja huvitavamaks. Sellel aastal osaleb võistlusel lausa 31 ehitist ning need objektid on väga erinevad nii oma funktsioonilt kui väljanägemiselt. Meil on kandidaatide seas kõike: eramajad, hoolekandeasutus, riigigümnaasium, leinamaja ja isegi kruiisiterminal. See ambitsioon, mida valminud puithooned endas kannavad, innustab ka meid panustama iga-aastasesse konkurssi korraldusse ja selgitama välja Eesti parimad puitehitisi.”

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi Henrik Välja sõnul puit kogub ehitusmaterjalina populaarsust nii Eestis kui ka mujal maailmas.

“Globaalsed kliimaväljakutsed on hakanud ümber kujundama seniseid tootmisharjumusi ning puit on üks keskkonnasõbralikumaid alternatiive turul, mida väärindada ühel või teisel moe,” lausus ta. “Kuna puud seovad kasvades süsinikku, võimaldab puitarhitektuur endasse salvestada maailma koormavat süsihappegaasi aastasadadeks. Hea on meenutada, et Eesti vanim puithoone on praeguseks üle 300 aasta vana.”

Välja lisas, et ehitussektor on ainult üheks väljundiks, kus puidu eelistamisega fossiilsetele materjalidele märkimisväärselt ühiskonna süsinikuheidet vähendada.

Kuuest eksperdist koosnevasse žüriisse kuuluvad arhitekt ja riigikogu liige Yoko Alender, arhitektuuriteadlane ja EKA õppejõud Karin Paulus, arhitektide liidu esindaja Raivo Kotov, arhitektid Kaur Talpsep ja Markus Kaasik ning TTÜ õppejõud Alar Just.

Žürii esimehe Kaur Talpsepa sõnul pööratakse võitjate valimisel erilist tähelepanu innovaatilistele puidukasutusele ning puidu rollile arhitektuurilahenduse teostusel. “Puit on universaalne ehitusmaterjal, mida saab ära kasutada hoone konstruktsioonis, sise- ja välisviimistluses. Seda kõike võiks aasta puitehitis ka pakkuda,” märkis Kaur.

Konkursi raames jagatakse välja neli auhinda, mille rahaline koguväärtus on 3000 eurot. Aasta puitehitise autoreid premeeritakse reisiga kahele Austriasse Innsbrucki, võimalusega osalade 1.–4. detsembri maailma olulisemal puitarhitektuuri konverentsil Internationales Holzbau-Forum 2021. Ametliku konkursi kõrval kuulutatakse puitehitiste seas välja ka rahva lemmik.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.