Tarmo Tähepõld: iga lehepuhurimehe taga on teine, palju võimsam lehepuhurimees

Lehtede koristamine Viljandi kesklinna pargis.Foto: Sakala/Scanpix

Kala mädaneb peast. Nii öeldakse, ega ma ei tea, kas see nii on. Kalal ei käi, kala ei söö.

Küll kuulsin hiljuti lugu ühest paarist, kes ostis restoranist kaasa austrisuppi, pani selle tuliuue Audi S4 pagasiruumi ja unustas. Kaks nädalat hiljem, reisilt naastes, oli raske öelda, kust otsast see kõik mädanes, peast või sabast, austritel vist polegi vahet.

Igatahes maksis kindlustus kõik kinni ja auto läks hävitamisele – haisu välja saamiseks oleks pidanud välja viskama kogu interjööri, armatuurlaua, istmete ja kõige kaasnevaga. Aga nüüd läks natuke teemast välja.

Sügis on kohal ja seega ka Facebooki pildid ja videod puhast kõnniteed puhuvatest lehepuhuritest. Viha on muidugi suur ja endalgi kihvatab, et mis neil viga on? Klapid peas, lasevad masinal unnata, kolm üksikut lehte puhurituules lendlemas … Kas nad ei mõtle?

Teate, nii ilmselt ongi, sest nemad saavad palka. Ja kui masin ei unda, siis palka ei saa. Siin tulebki mängu tähtsam lehepuhurimees – objektijuht, ettevõtte juht, töödejuhataja, ükskõik kes selle puhuriga venna tööle paneb.

See on tema otsus, kas mõistlik oleks lasta kaks tundi puhuriga lasta edasi-tagasi, või teha kiire tiir luuaga ja mõelda välja mõni uus ja palju vajalikum töö. Aga ei saa või ei viitsi. Hange sai võidetud, tingimused on selged ja kui töö tellija omakorda tuleb kontrollima, siis on oluline, et undamine käiks.

Seega astus just mängu veelgi võimsam “lehepuhurimees.” See on hierarhia, kus kõik kardavad kõik ja parim relv on puhur.

See on ju tobe ja naljakas?

Me oleme neid videosid näinud, kus paduvihmas kastetakse linnapeenraid või “kuivatatakse” puhuriga teid. Kui loll võib olla? Asi pole lolluses, vaid juhendites.

Väga varases nooruses olin töödejuhataja põllumajandusettevõttes. Mõnel päeval oli ära hallata ligi 30 inimest, kes olid hooajatöödele tulnud. Kiiresti sai selgeks, et tehakse täpselt seda, mis on töökäsk. Kui olud vahepeal muutuvad või tekib mõni mõistlikum viis asjale läheneda, siis käsk peab tulema ülevalt poolt. Inimesed ei taha, julge või oska otsustada.

Kui su lehepuhuri kütusepaak on lõunapausiks ikka täis, siis järelikult laisklesid, tegid suitsu, lugesid pilvi. Milleks riskida? Ülemus ütles, et see park on vaja läbi puhuda, siis itkeme või kõik, aga läbi ma selle pargi puhun!

Ehk siis, ära süüdista mängijat, süüdista mängu. Ja mängureeglid pannakse paika mujal kui seal pargis masinat käima tõmmates. Suvine tolmupuhumine sai lahenduse ainult Tallinna linna heakorraeeskirjade muutmisega, kus see ära keelati. Kui terve mõistus tõrgub, siis tuleb seadusega asju korraldada. Kui saaks kuidagi teistmoodi?

Lehepuhur toimib vaid teatud kohtades

Üldiselt oleks nendel ülemustel ja töödejuhatajatel vaja aru saada, millises olukorras lehepuhur on adekvaatne riist. Näiteks suures linnapargis. Kõnniteed tuleb hoida puhtana, sest inimesed kõnnivad lehed sodiks, sodi muutub mudaks ja peened patseerimiskingad lähevad mustaks. Järgneb rahulolematus. Samuti on pargis kõrval palju ruumi, kuhu neid puhuda, et siis sobival hetkel suure lehetolmuimejaga need sisse tõmmata.

Täiesti arusaadav ja mõistlik riist sellisel juhul. Lihtsalt, lehed võiks enne ikka langema hakata, mis siis, et lepingus on tööde alguse tähtajaks pandud näiteks 1. september.

Puhumine toimib bumerangina

Absoluutselt mittemõistlik on seda teha oma kodu- või kortermaja ees tänaval. Ruumi neid kuhugi puhuda ei ole, enamjaolt jääb vaid autotee. Autoteelt linn, vähemalt Tallinnas, neid koristada ei lase. Kuskil lepingus on äkki isegi kirjas, aga reaalselt seda ei tehta. Võib-olla, kui lehtede asemel oleks tomatid…

Autoteele puhudes sõidetakse need lödiks, lödi muutub mudaks, muda lendab kõnnitele ja üllatus-üllatus, kes sealt seda koristama peab? Seesama lehepuhurimees! Mõistlikum lahendus on, et osta luud, pühi kokku ja pane kotti. Ja siis kirjuta linnale, et nemad sõiduteelt ka oma osa ära koristaks. Kirjuta, kuniks nad hakkavad seda tegema.

Seega, kui näed mingit eriti totrat lehepuhumist, siis enamjaolt pole see masinaga mees süüdi. Sõrm tuleks suunata tema ülemuse poole, kes pole viitsinud reaalselt objektile kohale minna ning jagab korraldusi kabinetist.

Järgmine kord, kui midagi sellist videole saad, püüa säilitada puhurimehe privaatsus, küll aga ära näidata mõni logo tema riietel. Hea teada, milline firma mõtleb ise ja milline loeb ainult lepingupunkte.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.