Terviseamet tuvastas Tartu V Spa veetorustikest võetud proovidest Legionella bakteri, mille sisaldus ületas normpiire kohati ligi 100 korda. Tegemist ei olnud rutiinse kontrolliga, vaid Terviseamet kontrollis eri paiku, millega puutus kokku üks legionelloosi haigestunud eakas riskirühma patsient, kelle tervislik seisund on raske.
Terviseamet Lõuna regionaalosakonna juhataja Tiia Luht kinnitas, et niipea kui Terviseamet sai kinnituse Legionella bakteri suures koguses esinemisele, teavitati nii Kvartali keskuse kui ka V Spa esindajaid ning teenuste pakkumine veekeskuses peatati.
„Täna võtame veelgi laiemalt proove ja üritame välja selgitada saastumise ulatuse, seejärel viib V Spa läbi kloorišoki koos boilerite temperatuuri tõstmise ja kõikvõimalike kohtade täiendava puhastusega. V Spa saab avada külastajatele uksed pärast seda, kui proovide tulemused on normpiirides,“ selgitas Luht.
Terviseamet soovitab inimestel, kes on viimase kahe nädala jooksul külastanud Tartu V Spad, jälgida tähelepanelikult oma tervislikku seisundit.
Haigus algab tavaliselt kõrge palaviku, kuiva köhaga, hingelduse, külmavärinate, peavalu ja lihasevaluga. Kui paari nädala jooksul pärast spaa külastamist tekivad respiratoorsed sümptomid, siis võtke ühendust oma perearstiga.
Kindlasti juhtige tähelepanu sellele, et olete külastanud V Spad, kus tuvastati Legionella bakter. Sümptomid ilmnevad üldiselt kaks kuni kümme päeva pärast nakatumist, kuid see aeg võib pikeneda kuni kolme nädalani.
Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna nõunik Irina Dontšenko sõnul on legionelloos ägeda kulu ja bakteriaalse päritoluga nakkushaigus, mille põhihaigusvormiks on kopsupõletik.
„Tegemist on respiratoorsete sümptomitega kulgeva haigusega. Legionella ei põhjusta üldjuhul kõhuvaevusi ega oksendamist,“ selgitas ta ja lisas, et haigus ei levi inimeselt inimesele.
Samuti juhib Dontšenko tähelepanu sellele, et haigusesse nakatutakse bakterit sisaldavate mikroskoopiliste veepiiskade sissehingamisel. „Haigus haarab peamiselt inimese hingamisteid, nakatumine on võimalik vaid veepiiskade sissehingamisel, vee allaneelamine või joomine ei põhjusta haigestumist,“ selgitas ta.
Haigust diagnoositakse kliiniliste sümptomite ja laboratoorsete uuringute alusel. Haigestumise risk on suurem mõnda kroonilist haigust põdevatel inimestel, suitsetajatel ja eakatel.
Oluline on Legionella paljunemise vältimine veevarustussüsteemides. Külmavee süsteemis peab olema tagatud vee temperatuur alla +20°C ja kuumavee süsteemis +55-60°C. Tähtis on veevärgi süsteemide korrashoidmine ja korrapärane kontrollimine: torustikes vee seiskumise vältimine, nende regulaarse mehaanilise puhastuse ja läbivoolutamise teostamine, segisti- ja dušiotsikute puhastamine ja desinfitseerimine.
Kui asutusest avastatakse Legionella bakter, teeb Terviseamet reeglina järgmised ettepanekud:
- viia läbi veesüsteemide läbipesu vähemalt 60 °C veega ja termiline dekontaminatsioon („termiline šokk”) vähemalt 5 minutit temperatuuril 71-77 °C.
- teha korduvad kontrolluuringud järgmisel päeval pärast läbipesu ja 2-4 nädalat hiljem.
- edaspidi vältida vee seiskumist torustikes, teostada regulaarselt torustike mehaanilist puhastamist.
- kui tegemist on majutusasutusega ja tubasid ei kasutata 2-3 päeva või enam, tuleb enne tubade kasutamist teostada veesüsteemide läbivool.
- hoida külma vee temperatuur alla 20 °C ja sooja vee temperatuur 55-60 °C tasemel.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
