Uudis

Tartu avaliku toidujagamispunkti looja avab ettevõtmise telgitaguseid

Elasin ajutiselt Berliinis, kus olles õppisin, et aastas läheb  prügikasti 11 miljonit tonni korralikke toiduaineid. Saksamaal on prügisukeldumine (prügikastist toiduainete võtmine) ebaseaduslik. Seaduse tõttu on sealsed prügikastid lukus ja suhteliselt silma eest peidus, kirjutab ühe Tartu avaliku toidujagamispunkti algataja Kerly Ilves.

Idee sai tuule tiibadesse Berliini eeskujust

2012. aastal sai Berliinis alguse suurepärane ettevõtmine toidujagamine (ingl foodsharing). See on hea alternatiiv prügisukeldumisele. Toidujagamise sisuks on toidu päästmine enne kui see prügikasti jõuab, ning selle huvilistele tasuta edasi jagamine või toidu panemine toidujagamispunktidesse (TJP).

Hakkasin käima avalikel toidujagamistel ja külastasin paari toidujagamispunkti. Kogu toit jaotatakse ausalt, et ikka kõik saaks midagi, mida nad soovivad. Toidujagamispunktides käib muidugi selline tegevus oma südametunnistuse järgi. Tihti tulin koju kahe koti peamiselt pakendamata mahetoiduga imestades prahiks mõeldu koguste üle. 

Mõttekaaslased leidis Kerly Tartu Toidujagamise piknikult

Kuna mulle meeldis toidujagamise kontseptsioon, siis mõtlesin, et oleks tore, kui taoline liikumine oleks ka Eestis. Meie väikeses riigis läheb samuti suur kogus toitu raisku. SEI Tallinna 2014. aasta uuringus leiti, et Eesti kodumajapidamistes raisatakse 70 000 tonni, toitlustusasutustes ja -ettevõtetes 13 000 tonni, kaubandusettevõtetes 6271 tonni ja toiduainetööstusettevõtetes 3384 tonni toitu aastas. 

Üksi sellist suurt ettevõtmist muidugi teha ei saa, mistõttu hakkasin otsima mõttekaaslasi. Esimeseks oluliseks verstapostiks oli Tartu Toidujagamise vegan piknik 2019. aasta augusti lõpus Toomemäe nõlval. Üllatuseks tuli kohale 15 inimest ja sai palju olulist infot ja kontakte vahetatud.

Edasine tegevus hakkas toimuma meilisuhtluses ja Facebooki lehel. Sinna ilmus palju infot toidujagamise kohta, kuidas toitu hoida, õpetlikke videoid ja üleskutseid vabatahtlike leidmiseks. Piknikul käijate vahel tuli jutuks ka esimese avaliku Tartu Toidujagamise TJP avamine. Otsisime vestluste kaudu sobivat kohta. Kontakteerusin mitme kohaga, aga kahjuks takerdus tihti asi ühe või teise takistuse taha.

Õnneks leidsime detsembriks sobiva toidujagamispunkti koha – Barlova baari. Läbirääkimised nendega sujusid ladusalt ja nad olid ideest vaimustatud. Kontakteerusime varemalt ka Veterinaar- ja Toiduametiga. Leidsime, et nende nõutud tingimused meile ei rakendu ja seega 16. detsembril sai suure paugu ja tormiga esimene toidujagamispunkt Barlova baari seinal avatud.

Foto: Kerly Ilves

Toidujagamine murdis toidukapiga massidesse

Peale pressiteate väljajagamist ja esimese avatud ustega Barlova toidujagamispunkti foto jagamist murdis toidupäästmine massidesse. Lehekülje külastatavus tõusis üleöö ja fotod jõudsid kümnete tuhandete inimesteni. Nii nagu puudutab toit sügavalt inimesi, puudutab ka toiduraiskamine. Lehekülje külastajad imestasid, kui nägid pilte kapisisust ja tunnustasid tegevust. Negatiivset tagasisidet ei kuulnud, kui mõni kõhkleja välja arvata. 

Peale avamist hakkas TJP hästi tööle – kapp täitus tihti ja tühjenes ka tihti. See tähendab, et toitu, mida päästa, jagub ja soovijaid jagub ka. Loodud sai Karlova inimesi hõlmav vestlusgrupp ja toidujagamispunkti idee on levinud internetist kaugemale.

Foto: erakogu

Kapis leiduv valik on rikkalik

Kohalikud, kes rohelisel Barlova kapil silma peal hoiavad, on teada andnud inimestest, kes seda täitmas käivad. Kord tõi üks pagar päeva lõpus ülejäänud leivad kappi. Lähedalasuv kohvik on toonud oma pagaritooteid. 

Mõne nädala eest tõi keegi kaks suurt kotitäit banaani-šokolaadi batoone. Riiulitele on toodud kohvi, šokolaadi, maitseaineid, koduseid konserve. Vastlapäeval võttis Tartu Toidujagamisega ühendust armas koogipood Mandel, kes pakkus meile ülejäänud 200 vastlakukli kuklit. Need olid head, värsked ja pehmed – inimesed kiitsid. Sama päeva õhtul kella poole kümneks oli vaid kolm tükki alles. 

Igapäevaselt võib TJP-st leida banaane, leiba-saia, kurki, paprikat, tomateid, õunu, salatilehti ja maitseaineid jne, aga ka tihtipeale tühjust. TJP tühjeneb kiiresti ja kaugemalt tulija võib jääda tühjade kätega. Seetõttu tegeleme uute toidujagamispunktide asukohtade leidmisega. Läbirääkimised kahe uue kohaga juba käivad.

Foto: Kerly Ilves

Plaanis on avada veel toidujagamispunkte

Tegelikult on toidujagamispunkte võimalik rajada sinna, kuhu on soovi. Selleks tuleb luua vastava piirkonna aktiivgrupp, leida TJP-i jaoks sobiv koht ning luua kontaktid ning tegeleda levitustööga. Tartu Toidujagamine saab selle kõigega aidata, samuti kapi leidmise ja paigaldamisega. Aga meie suur soov on tuua kogukonnad kokku, kes ise toidu päästmisest lugu peavad ja niimoodi toidu raiskamist vähendavad

Tartu Toidujagamine soovib jõuda rohkemate inimesteni läbi toiduraiskamise vähendamise teavitamistöö, rajada uusi toidujagamispunkte ning luua häid suhteid ettevõtetega, kes on huvitatud toiduraiskamise vähendamisest. Pole oluline, kas annetatud toitu tuleb kohvikust, restoranist, toidukauplusest, laost või toitlustajalt, igasugune toit on väärt päästmist.

Foto: Marie Stalvel

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.

Populaarsed lood mujal Geeniuses