Maailma Looduse Fondi teatel on viimase viiekümne aastaga hävinenud enam kui kaks kolmandikku metsloomade populatsioonist.
Organisatsiooni koostatud värskes aruandes on öeldud, et see “katastroofiline langus” ei näita aeglustumise märke ja inimene hävitab loodust enneolematu kiirusega, kirjutas BBC.
Maailma Looduse Fondi tegevjuhi Tanya Steele’i sõnul jätkub kõik sama hooga, kui me ei muuda oma käitumismustrit ega lõpeta metsade põletamist, seni puutumata alade hävitamist ja ülepüüki.
“Me hävitame Maad – kohta, mida kutsume koduks –, seades ohtu oma heaolu, tervise ja turvalisuse,” ütles Steele. “Nüüd saadab loodus meile meeleheitliku SOS-signaali ja aeg saab peagi otsa.”
Mida numbrid näitavad?
Aruandes on vaadeldud tuhandeid eluslooduse liike. Teadlased avastasid, et alates 1970. aastast on langenud keskmiselt 68 protsenti enam kui 20 000 imetaja-, linnu-, roomaja-, kala- ja kahepaiksete liigi populatsioonist.
Suurim on langus olnud troopikas, näiteks Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonnas lausa 94 protsenti.
Londoni Zooloogia Seltsi looduskaitsedirektori Andrew Terry sõnul näitab see ehedalt, millist kahju tekitab inimene loodusele.
Aruandes seisab, et koroonapandeemia on meeldetuletus sellest, kuivõrd sõltuvad on inimene ja loodus teineteisest. Mõjurid, mis arvatavasti viisid pandeemia tekkimiseni – näiteks elupaikade kadu või metsloomadega kaubitsemine –, on samad, mis põhjustavad ka eluslooduse hävimist.
Uued tõendid näitavad, et me võime peatada ja isegi tagasi pöörata elupaikade kadumise ja metsade hävinemise, kui võtame kiiresti kasutusele kaitsemeetmed ja muudame seda, kuidas me toodame või tarbime toitu.
Aruandes kasutatud indeks näitab, kas metsloomade populatsioonid on languses või tõusuteel. See ei too välja väljasurnud liikide arvu.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
