Kui järve satub sobimatu kalaliik, mis ohustab teisi liike ja võib muuta veekogu ökosüsteemi, on vaja ta sealt enne kiiret paljunemist kätte saada. Ootamatult tõhusat abi pakuvad selleks labradorid.
Uuringud näitavad, et koerad võivad järvedes invasiivseid kalu tuvastada isegi neid nägemata. Üheks probleemseks kalaks on karp, mis teeb maailma järvedes ja jõgedes teiste liikide elu keeruliseks.
Austraalia ja Uus-Meremaa teadlased on avastanud, et spetsiaalselt koolitatud koerad suudavad karpkala tuvastada veest isegi paremini kui kõikvõimalikud laboritööriistad.
“(Meie) tulemused näitavad, et koerad võivad pakkuda täpset ja väga tundlikku meetodit invasiivsete kalade tuvastamiseks,” vahendas EuroNews uuringu autoreid.
Koera haistmismeel on 10 000–100 000 korda tundlikum kui inimese oma. Waikato ja Canberra ülikoolide teadlased panid selle proovile, andes Rubyle – emasele labradorile – nuusutada veeproove.
Mõnes mahutis oli vett, kuhu oli hiljuti asustatud karpkala või kuldkala. Teised mahutid sisaldasid puhast vett.
Rubyt õpetati maiustega kalalõhna õigesti tuvastama – samamoodi nagu politseikoeri õpetatakse ära tundma uimastite lõhna.
Koer tuvastas karpkala isegi pärast seda, kui vesi oli tugevalt lahjendatud. Kui ühekilone karpkala oleks kahes miljonis liitris vees, teaks koer, et see seal on.
Tegelikult on keskkonnateadlaste kõrgtehnoloogiline laboritehnika võõra DNA tuvastamisel peaaegu sama tundlik kui koera nina, aga vahe tuleb sellest, et laboritööriistad on palju kallimad kui neljajalgne alternatiiv.
Mitmel pool maailmas on karpkala kohaliku ökosüsteemi üle võtnud. Putukate ja nende vastsete leidmiseks imevad kalad muda, muutes selle sogaseks ja hävitades veetaimestikku. Sellel on teistele liikidele otsene halb mõju. Paljudes paikades USA-s, näiteks Illinoisi jões, moodustavad karbid juba 60 protsenti kaladest.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
