Uudis

Teadlased tegid selgeks, mis eristab hunti koerakutsikast

Foto: Shutterstock

Hundiuurija Laura Kiiroja teatel on koera palju kergem kontrollida kui hunti, kuigi nii mõnigi kuulekusharjutus tuleb ka kriimsilmal väga hästi välja.

Kiiroja sõnul on tõenäoline, et kodustamises käigus aretati valikuliselt sõnakuulelikumaid koeri, keda oli lihtsam kontrollida. Selleks, et hüpoteesi kontrollida, uurisid Ungari Eötvös Loránd Ülikooli teadlased, kas hundi- ja koerakutsikatel, keda on inimesed võrdsetel tingimustel sotsialiseeritud ja üles kasvatanud, esineb märkimisväärseid erinevusi, kirjutas Kiiroja Looduskalendris.

Selleks kasvatasid teadlased lutipudeliga üles 16 hunti ja 11 koera, testides nende käitumist vanuses 3-24 elunädalat. Katsetati, kas ja kuidas toob loom palli tagasi, kas ta reageerib inimese kutsele ja istub käsu peale. Samuti seda, kas kutsikat on võimalik kammida ja suukorviga jalutamas käia.

“Selgus, et vaatamata intensiivsele sotsialiseerumisele, olid hundid oluliselt vähem kontrollitavad kui koerad, seda eriti ressursside kättesaadavuse kontekstis,” kirjutas Kiiroja.

Näiteks tõid üheksanädalased koerad palli palju sagedamini inimesele tagasi kui hundid. “Hundikutsikad enamasti püüdsid palli kinni ja läksid sellega siis oma teed,” teatas Kiiroja. “Seejuures käitusid neli hundikutsikat agressiivselt, kui eksperimenteerija püüdis nende palli ära võtta. Koerad osutusid ka huntidest märkimisväärselt altimaks inimeste algatatud tegevustest osa võtma.”

Kammimise ajal proovisid 12 nädala vanuses hundid inimest palju sagedamini hammustada kui sama vanad koerad. “See erinevus aga kadus, kui koerad said 16 nädala vanuseks ja jõudsid hammustamiskatsetega huntidele järele,” kirjutas Kiiroja. “ Siin võib põhjuseks olla tõsiasi, et hundikutsikad arenevad koerakutsikatest kiiremini.”

Kutse peale tulemine, suukorviga jalutamine ja maiuse eest istumine olid sama hästi käpas nii koeral kui ka hundil. Vaid vanemas eas (16-24 nädala vanuselt) oli hunte raskem enda juurde kutsuda, kui nad nautisid parasjagu liigikaaslaste seltskonda.

Kiiroja sõnul ei saa seda kriimsilmadele pahaks panna. “Huntidel pole ju ometi seljataga kümneid tuhandeid aastaid kodustamist, mis paneks neid niisugusel määral inimesele orienteeruma nagu koerad seda teevad,” kirjutas ta.

Kokkuvõttes tehti teadustöös kindlaks, et hunti on oluliselt keerulisem kontrollida kui koera, eriti ressursse – näiteks lelu või toitu – puudutavas olukorras. Koer allub inimesele märksa kergemini.

Seda kinnitasid ka võrdluseks hundikutsikate, keda oli bioloogiline ema kasvatanud, tulemused: vaid koertel on kaasasündinud soodumus kuulekusele. “Kuulekus ja kontrollitavus on tõepoolest väga oluline faktor inimese parima sõbra kujunemisel,” teatas Kiiroja.

Kiiroja tuletas meelde, et vaatamata sellele, et hunti sai õpetada maiuse peale istuma, ei sobi nad metsiku tippkiskjana mingil juhul lemmikloomaks. “Inimestega sotsialiseerimine on oluline aga loomaaiahuntidele, kellel vähendab see oluliselt stressi ning suurendab rikastamisvõimalusi ja looma heaolu,” kirjutas ta.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.