Eesti Tööandjate Keskliidu sõnul ei tohiks Eesti tegevused Euroopa Komisjoni kliimapaketi ellu rakendamiseks olla oluliselt jõulisemad, kui Euroopa üldine kava, ilma selge plaanita, kuidas see tõstab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ja kuidas kompenseeritakse saamatajäänud tulu või muu tekkinud kahju.
Eesti Tööandjate Keskliit edastas oma seisukohad Euroopa Komisjoni kliima ja energeetikaalaste seadusmuudatuste paketi “Eesmärk 55” kohta keskkonnaminister Tõnis Mölderile.
Tööandjate sõnul on positiivne, et kliimapakett käsitleb kliimaeesmärgi saavutamiseks vajalikke tegevusi ja valdkondi koos, vähendades fragmentaalsust ning andes aimu ambitsiooni ulatusest. Samas on veel ebaselge, milliseks kujuneb täpselt õigusaktide detailne sisu ja ambitsioonikus. Liit avaldas soovi, et valitsus kaasaks ettevõtjaid sisuliselt ja liigutaks infot kiiresti ning avatult nii riigi kui Euroopa Komisjoni suunal.
Samas leiavad tööandjad, et pakett ei sisalda veel mõjuhinnanguid liikmesriigiti ega tegevus- või eluvaldkondade lõikes, mis teeb paketi üle otsustamise ja planeerimise väga raskeks. Liidu teatel oleks aus ja õiglane inimesi informeerida, milline on paketi mõju lisaks heitgaaside vähenemisele.
Muret tekitavad tööandjatele ka ootamatud suunamuutused ja varasemate kokkulepete kergekäelised hülgamised. Näiteks on ette nähtud süsinikukvootide kiirem vähendamine, kuid ettevõtjatega kooskõlastatud valitsuse seisukoht Euroopa roheleppe kohta oli, et emissioonikaubanduse süsteemis osalevate sektorite jaoks peab jätkuma seni kokkulepitud vähenemistempo. Liidu seisukoht on, et Eesti ei tohiks riiklikku kliimaambitsiooni tõsta kõrgemale kui Euroopa riigid keskmiselt, ilma selge plaanita, kuidas tagada ettevõtete konkurentsivõime.
Liit tõi välja, et mitmel pool paketis on eesmärgid üleeuroopalised, aga liikmesriikide panused erinevad. Samas on kohati seatud liikmesriikidele ka otsekohalduvaid eesmärke.
Näiteks metsanduse valdkonnas plaanitakse oluliselt karmistada majandamise tingimusi, mis mõjutavad tööandjate hinnangul Eestit kui metsarikast ja looduslähedast riiki negatiivselt, samal ajal kui puhtalt põllumajandusele keskendunud ja suurte emissioonidega riikide puhul on ette nähtud vaid tagasihoidlik emissioonide vähendamine. Liidu hinnangul ei arvesta kliimapakett liikmesriikide eripärasid ja juba olemasolevat positiivset arengut.
Tööandjate Keskliidu sõnul on Eesti taastuvenergia osakaalult juba Euroopa esirinnas, panustades üleeuroopalistesse eesmärkidesse ja võimaldades teistel liikmesriikidel rahulikumat arengut. Transpordisektori surumine heitmekaubanduse süsteemi tekitaks Eestile ajas tõusva ja tarbijatele edasikanduva kulu, mis ei allu meie juhtimisele. Tööandjad peavad vajalikuks põhjalikku analüüsi, kas Eesti transpordisektori arengut oleks võimalik juhtida teiste meetmetega.
Olukorras, kus Eesti on juba aastaid Euroopa Liidu ülese eesmärgi täitmisel teistest ees, jääb liidu hinnangul põhjendamata vajadus kohaldada Eestile Euroopa tasandil kitsendavaid valdkondlikke eesmärke – Eestit ei tohi karistada teiste liikmesriikide kohustuste kandmisel lisanduvate kitsendustega.
Liidu sõnul vajab täiendavat selgust, mida Eesti võidab Euroopa “kopsudeks” olemise eest ning teiste liikmesriikide eest kohustuste täitmisel vajab Eesti ka väärilist kompensatsiooni.
Valitsus peaks tööandjate sõnul selles küsimuses olema resoluutne – kõik liikmesriigid peavad kliimaeesmärkide saavutamisse võrdväärselt panustama, kuid saama ise otsustada, milliste meetmete abil need saavutada või kas seada üleeuroopalistest eesmärkidest kõrgemaid eesmärke.
Liit juhtis oma pöördumises tähelepanu, et piirimeetme (CBAM) rakendamine võib ohustada toorainet Euroopasse importivate tööstusettevõtete konkurentsivõimet eksporditurul, kus tuleb konkureerida kolmandates riikides tegutsevate tootjatega, kellele piirimeede ei rakendu. Tööandjate hinnangul võib see sundida Euroopa tootjaid tegevust väljapoole Euroopa Liitu kolima.
Liit toetab ettepanekut vastu võtta kliimavaldkonna raamseadus valitsusasutuste rollide määratlemiseks ja suurema õigusselguse loomiseks. Kliimapakett on ühiskondlikult ulatuslikku mõju omav eelnõu ja mistahes kujul jõustumine tähendab, et ühiselt peavad vastutama erinevad ministeeriumid ja asutused. Raamseadus peaks tagama ka selle, et eesmärgid ja tegevused ei muutu üleöö ega sõltu ainult ühe ministeeriumi otsusest.
Kokkuvõttes avaldas Tööandjate Keskliit Eesti ja Euroopa kliimaeesmärkidele toetust, leides, et rohepööre on selgelt vajalik ja ühtne strateegia annab ka investoritele aimu tulevikutrendide osas, ent toonitas, et rohepöörde elluviimine peab olema läbimõeldud, argumenteeritud ja läbipaistev. Tööandjate sõnul peavad kõik riigid panustama ja saama ise valida eesmärkide saavutamiseks parima tee.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
