Reformierakonna, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsuse moodustamise lähtealused nimetavad ära hulganisti punkte, mis on otseselt või kaudselt seotud roheteemadega. Siin on loetelu kõigist neist punktidest.
Energeetika ja elektriturureform
1. Kiirendame taastuvelektrile üleminekut ja seame eesmärgiks, et aastal 2030 toodetakse Eestis sama palju taastuvelektrit, kui on meie aastane tarbimise kogumaht.
2. Tagame Eestis LNG vastuvõtuvõimekuse rajamise käesoleva aasta sügiseks.
3. Langetame valitsuse tasandil otsuse, mis keelustab Venemaalt pärit gaasi ostmise. Eesti Varude Keskus ei tohi osta gaasi, kui lõplik kasusaaja on Venemaa Föderatsiooni subjekt.
4. Taastuvenergia kiiremaks väljaarendamiseks kehtestame kohalikele kogukondadele olulise tuulikutasu.
5. Lühendame planeeringute ja lubade menetlusprotsesside pikkust:
a) Viime Riigikantselei rohepöörde koordinaatori juhtimisel läbi planeeringute, keskkonnamõjude hindamise ja lubade protsessi auditeerimise, eesmärgiga kiirendada taastuvenergia projektide elluviimist.
b) Seame eesmärgiks viia riigi jaoks oluliste ja piiriüleste projektide menetlusprotsess, sealhulgas keskkonnamõjude hindamine, läbi maksimaalselt 3 aastaga.
c) Loome meretuuleparkidele kompleksloa ja tagame lubade paralleelse menetlusprotsessi.
6. Teeme muudatused planeerimisseaduses, mis kohustab omavalitsuste üldplaneeringus kajastama taastuvenergia tootmisvõimsuste (nt tuule- ja päikeseparkide) rajamiseks sobivad alad.
7. Välistame fantoomliitumised. Võrguga liitumise taotleja peab võtma kas teostusgarantii (performance guarantee) või muudetakse liitumistaotluste kehtivus tähtajaliselt piiratuks.
8. Päikesepaneelidega energia tootmisel soodustame tarbimispõhist lähenemist.
9. Loome täiendatud korterelamute ja väikeelamute renoveerimistoetuste ja energialahenduste programmi (sh kodumajapidamistes gaasikatelde vahetamiseks kütusevabade taastuvenergia lahenduste vastu).
10. Töötame välja biometaanijaamade rajamise toetusmehhanismi. Taastuvelektri osakaalu kasvatamiseks tagame 2023. aastal vähemalt kahe vähempakkumise korraldamise ning paneme paika täiendavate taastuvenergia vähempakkumiste kava aastateks 2024 ja 2025 vähemalt 1 TWh mahus.
11. Suurendamaks energiaturu toimimise läbipaistvust ja elektrivõrkudesse tehtavate investeeringute tõhusust, teeme analüüsi Elektrilevi OÜ ja Eleringi jaotusvõrkude baasil jaotusvõrkude ettevõtte loomise ja selle ettevõtte börsile viimise kohta.
Elektriturureform:
12. Seame eesmärgiks võtta vastu elektrituruseaduse muudatused, millega loome kodutarbijatele võimaluse osta alates 1. oktoobrist elektrienergiat universaalteenusena.
Selleks kohustame Nord Pooli Eesti piirkonnas turgu valitsevat seisundit omavat elektritootjat müüma toodetud elektrit Eesti kodu- ja väiketarbijatele ning kõigile elektri edasimüüjatele hinnaga, mille on kooskõlastanud Konkurentsiamet ning mis arvestab süsinikuheitme- ja teiste tootmiskulude ja mõistliku kasumiga.
Elektriturureformi läbiviimisel lähtume järgmistest kriteeriumidest:
a) Elektritureform peab olema kooskõlas Euroopa Liidu õiguse ja riigiabi reeglitega, tagama kõigile tootjatele ligipääsu tarbijatele ega tohi takistada Eesti üleminekut taastuvenergiale.
b) Elektri kodu- ja väiketarbijatel säilib vastavalt kehtivale õigusele vabadus jätkata senise elektripaketi kasutamist või vahetada vastavalt kehtivatele reeglitele oma pakett universaalteenuse paketi vastu.
Metsandus
1. Vaatame üle RMK raiemahud ja lähtume kogukondade sotsiaalsetest ning keskkonna ökoloogilistest ja majanduslikest eesmärkidest. Sellekohased ettepanekud tuleb keskkonnaministril esitada valitsusele heakskiitmiseks.
2. Metsanduse arengukava vastuvõtmise toetamiseks taaskäivitame kaasava Metsakogu.
3. Metsanduse arengukavaga loome pikaajalise ja metsateadusel põhineva metsanduse visiooni, mis loob õiguskindluse metsaomanikele ja tagab ka kõigi nelja metsa funktsiooni (majanduslik, sotsiaalne, keskkonnaalane ja ökoloogiline) tasakaalustatud toimimise.
4. Metsanduse arengukavaga hindame täiendavalt raiesurvet põhjustavaid tegureid ja pakume välja nii lühi- kui ka pikaajalised meetmed selle kontrolli all hoidmiseks.
5. Kestvuslepingute sõlmimisel riigimetsast müüdava puidu korral eelistame puidule Eestis kõrgemat lisandväärtust andvaid tootjaid ja kaugkütte ettevõtteid.
6. Eesti metsade majandamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et metsad on CO2 netosidujad ning metsamaa pindala ei tohi väheneda.
7. Säilitame Natura 2000 metsaelupaikades lageraietele nende mõju hindamise ajaks moratooriumi.
8. Peatame riigimetsas vaidlusalustel kõrgendatud avaliku huviga ehk KAH aladel kavandatavad raied seisuga 01.07.2022. Kaardistame riigimetsa KAH alad ja koostame nendele koos RMK ja kohalike omavalitsustega ning kogukondadega pikaajalised majandamise kavad.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
