Ülemiste keskuses näeb harvakohtavat kaitsealust looma 

Saarmas. Foto: Kalmer Lehepuu

Ülemiste keskuse peasissepääsu juures teisel korrusel on avatud näitus Eesti veekogude ühest ettevaatlikumast elanikust – vetehundist ehk saarmast. Tänavust aasta looma tutvustatakse läbi tuntud loodusfotograafide objektiivi.    

Fotonäitusel „Vetehunt – saarmas” on 40 armsat, ent seejuures harivat fotot III kaitsekategooria liigi igapäevaelust, toidulauast ja elupaigast. Näituse ühe kuraatori ja loodusmehe Tarmo Mikussaare sõnul näeb saarmast looduses üsna harva.

„Tegu on äärmiselt ettevaatliku loomaga, kelle kohtamiseks on vaja parajalt õnne ja kannatlikkust.  Seetõttu ongi just fotonäitus hea viis selle isepäise isendiga tutvumiseks,“ ütles Mikussaar.  

Foto: Remo Savisaar

Aasta looma näituse korraldamine on kujunenud Ülemiste keskuses traditsiooniks, seda tehakse kolmandat korda. Ülemiste keskuse turunduse ja vastutustundliku ettevõtluse valdkonnajuht Tiia Nõmm sõnas, et näituse peamine eesmärk on külastajatele tutvustada ümbritsevat keskkonda, inspireerides neid loodusega lähedasemaks saama.

„Põnevaid teaduslikke fakte saarma kohta jagub näitusel küllaga – nii saab igaüks lähemalt tundma seda armsat looma. Hästi tähtis on aga eelkõige näituselt kaasa võtta teadmine, et vetehundi püsimajäämine on suuresti meie endi kätes,“ lausus Nõmm.  

Saarmaspetsialist ja loodusfotograaf Remek Meel rääkis, et ehkki hariliku saarma (Lutra lutra) populatsioon on tõusmas, vajab vetehunt siiski kaitset.

„Saarmale ei sobi rikutud ja reostunud veekogud, sest seal ei leidu piisavalt toitu. Vetehunt on vee-elustiku tippkiskja ja indikaatorliik. Tema kohalolu ning tegevusjäljed annavad märku veekogu heast seisukorrast. Veel teisigi olulisi põhjuseid, miks saarmas meie kaitset vajab, saab teada siis, kui näitust külastate,“ lisas Meel.  

Kõiki huvilisi oodatakse ka saarmaseires kaasa lööma. Saarma tegevusjälgi ei ole keeruline leida – iga inimene saab oma kodupaiga jõge või oja uurima minna ning kui saarmas seal ka pesitseb, on märgid leitavad silla alt või truubi lähedalt. 

Näitus jääb avatuks 31. jaanuarini. Terviklikku lugu saarma tegemisest aitavad jutustada teiste hulgas tuntud loodusfotograafide Remo Savisaare, Ingmar Muusikuse, Remek Meele, Ave Kruuseli, Kalmer Lehepuu, Janek Joabi ja Tarmo Mikussaare fotod. 

  Näituse korraldas MTÜ Aasta Loom koostöös Ülemiste keskuse ja Digifotoga. 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.