29. novembril möödus 97 aastat Ülemiste veepuhastusjaama avamisest, mis tagab siiani puhta joogivee pealinna elanikele. Kuigi Tallinna elanikud on Ülemiste järve vett tarbinud juba aastast 1345, mil Taani kuningas andis linnale õiguse rajada kanal, algas süstemaatiline veepuhastamine 1927. aastal.
Eestis hakkas veevõrgustik arenema 13. sajandil, kui joogiveena võeti kasutusele Ülemiste järve pinnavesi. Pärast Jüriöö ülestõusu 1345. aastal rajati Ülemiste järvest välja voolava Härjapea jõe lähtest nelja kilomeetri pikkune kanal Harju väravateni. See moodustas edasi vallikraavi linnamüüri äärde, suundudes Kalasadamas merre.
Esimesed torud olid puidust
14. sajandi lõpus ja 15. sajandi alguses rajati Tallinna linna veevarustuses uus etapp – paigaldati veetorud, mis juhtisid vee veskite paistiikidest tänavatel asuvatesse avalikesse kaevudesse. Esimesed torustikud olid puidust. Pöördeline muutus toimus 1860. aastal, kui asuti vahetama puittorustikke malmtorustike vastu ning rajama avalikke veekraane.
See lugu on Geeniuse ja PRO tellijatele.
Logi sisse või vormista tellimus
- Ligipääs seitsme Geeniuse portaali kõikidele artiklitele.
- Ajakirjade Autoleht, Autoleht Ekstra ja Digi artiklite lugemisõigus veebis.
Tellija andmed
Soovid maksta arvega, teha hulgitellimuse või otsid teistsugust tellimust? Kõik tellimisvõimalused leiad siit.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
