Hiljuti leidis teadusmaailmas kajastamist fossiilileid, mis arvati avastamise hetkel olevat väikseim linnusarnane dinosaurus. Uuemad leiud viitavad, et tegu oli hoopis roomajaga.
Kahe kuu eest avaldasime Rohegeeniuses Linnuvaatleja uudise sellest, et hiljuti leiti Põhja-Birmast 99 miljonit aastat vana merevaigutükk, milles olid erakordselt hästi säilinud linnulaadse dinosauruse kolju ja ka pehmed koed. Leiu puhul oli tegu teadusele uue liigiga, kes sai nimeks Oculudentavis khaungraae, kirjutas Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi Linnuvaatlejas.
22. juulil aga võtsid uuringu autorid artikli ajakirjast Nature tagasi. Uuring ei ole Mägi sõnul siiski vale – leiu kirjeldus on õige, sel on mitmeid tunnuseid, mida ei ole varem fossiilidel nähtud. Lisaks on tegu unikaalse leiuga.
Järeldus, et tegu on dinosaurusega, on uute andmete valguses paraku väär. Paleontoloogias on varasemate teadmiste täpsustumine tavapärane (nagu teaduses üldiselt), sest sageli on leiud osalised ning see raskendab järelduste tegemist.
Minidinosaurus
Liigi nimetus võiks eesti keeles tähendada Khaung Ra silmade ja hammastega lindu (oculus – silm, dentes – hambad, aves – lind). Uuringu kohaselt oli tegu seni teadaoleva väikseima mesosoikumiaegse (250–66 miljonit aastat tagasi) dinosaurusega, kes oli veidi väiksem tänapäevasest kõige väiksemast linnust – kimalaskoolibrist (Mellisuga helenae, pikkus kuni 6 cm, kaal 2,5 g).
Leitud fossiili lõualuudel on säilinud hambad ja ajukolju pikkus on 7,1 mm. Näiteks on see praegu elaval pisikoolibril (Mellisuga minima) 8,8 mm – tänapäeva linnuliikidest ongi O. khaungraaega võrreldava suurusega koljud ainult koolibritel. Merevaigu geokeemia viitab, et see liik pärineb saarelt, mis selgitab omakorda ka liigi väiksust – just saartel esinevad tavaliselt väikesed liigid või on kehamõõtmed kahanenud.
Päevane eluviis
Mida on võimalik leiu põhjal järeldada liigi ökoloogia kohta? Oculudetavise silma ehitus näitab, et tema nägemine erines kõigist tänapäevaste lindude omast. Sisalikele sarnane silmaehitus viitab, et lind oli päevase eluviisiga – sellele osutab silma väike pupill, öise aktiivsusega loomadel on pupillid suured.
Lisaks paiknesid linnu silmad pea külgedel, mistõttu ei näinud ta ilmselt binokulaarselt nagu näiteks röövlind, või kui, siis oli nägemine binokulaarne vaid osaliselt.
Rohkelt hambaid
Kuigi valdavalt kippusid tolleaegsetel lindudel hambad taandarenema, oli Oculudentavisel hambaid rohkem kui teistel teadaolevatel mesosoikumi lindudel, mis viitab, et tegu ei olnud pelgalt taimetoitlasega.
Seni on lindude hammaste rohkust seostatud kalade söömisega, kuid Oculudentavise puhul on see kaheldav, kuna leitud fossiili keel ja ülalõug ei sarnane tänapäevaste kalatoiduliste lindude omaga.
Jõuline hammustus
Siiski viitab lõugade ehitus röövtoidulisusele – saagiks võisid olla väikesed lülijalgsed ja teised selgrootud, keda on sama piirkonna merevaigust leitud samuti ohtralt. Kolju ehitus näitab, et vaatamata väiksusele oli linnu hammustus suhteliselt tugevam kui teistel iidstel lindudel.
Esimesed uuringud piirdusid leiu kirjeldamisega, kuid tulevikus loodetakse tehnoloogia arenedes biokeemiliselt analüüsida pehmeid kudesid, mis võivad heita valgust linnu elu detailidele (näiteks värvile).
Vaata ka paleontoloogide selgitust:
Kagu-Aasia merevaigust on leitud tuhandeid uusi väljasurnud liike, kuid selle vaigu kaevandamisega on seotud mitmeid probleeme, mistõttu jõuab teadlasteni vaid väike osa leidudest, sest mitmed väärtuslikud leiud müüakse kollektsionääridele. Mõned neist teevad siiski teadlastega koostööd.
Vaata siit:
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
