Uudis

Uuring: Enamike omavalitsuste senist rohepoliitikat iseloomustab pigem ebaühtlus ja juhuslikkus

Valdavalt tegelevad omavalitsused riiklikest suunistest tulenevate ja toetusmeetmetega kaetud taristu investeerimisprojektide elluviimisega. Näiteks ehitatakse kergliiklusteid. Fotol kergliiklustee Tapal. FOTO: ARVET MÄGI / VIRUMAA TEATAJA / Scanpix

Suurimad väljakutsed kohalike omavalitsuste (KOV) jaoks on seotud rohepoliitika strateegiliste visioonide ja roheliste põhimõtete jõudmine liikluskorralduse, teedeehituse või haljastustööde nõuetesse või praktilistesse lahendustesse, selgub rohepöörde elluviimise uuringust.

Säästva Arengu Komisjoni poolt tellitud ja Tartu Ülikooli (TÜ) rakenduskeskuse läbi viidud uurimuse keskne eesmärk oli välja selgitada kohaliku omavalitsuse roll rohepöörde elluviimisel Eestis, teatas valitsuse pressiesindaja teisipäeval.

Uuringust selgus, et suurimad väljakutsed on KOV-ide jaoks on seotud rohepoliitika rakendamisega tegevusvaldkondadesse – strateegiliste visioonide ja roheliste põhimõtete jõudmine liikluskorralduse, teedeehituse või haljastustööde nõuetesse või praktilistesse lahendustesse.

Lisaks nähakse oluliste arenguvajadustena ressursitõhusust tõstvate digi- ja tehniliste lahenduste – näiteks kaugloendid, energiakasutuse regulaatorid – laialdasemat kasutuselevõttu ja oma rolli tõstmist elanike keskkonnateadlikkuse suurendamisel. Arenguruumi nähakse kindlasti kohalike omavalitsuste poolt ka jäätmete liigiti kogumise ja ringlusse võtmise korraldamisel.

Uuringust selgus, et enamike kohalike omavalitsuste senisest rohepoliitilisest tegevusest iseloomustab pigem ebaühtlus ja juhuslikkus. Valdavalt tegeletakse riiklikest suunistest tulenevate ja toetusmeetmetega kaetud taristu investeerimisprojektide elluviimisega – nagu näiteks ehitatakse kergliiklusteid, uuendatakse tänavavalgustust, vahetatakse kaugkütte energiaallikaid, renoveeritakse ÜVK süsteeme ja nii edasi -, aga seda ei mõisteta kohalikul tasandil osana rohepöördest.

Uuringu tutvustusürituse avanud keskkonnaminister Madis Kallase sõnul tuleb teadvustada, mismoodi igapäevased otsused ja tegevused mõjutavad keskkonda meie ümber – seda nii riigijuhtimises, kohaliku elu korraldamisel, ettevõtete ja indiviididena. “Rohekokkulepe ei ole midagi eraldiseisvat, vastupidi, see puudutab kõike ja kõiki. Omavalitsused on juba õiges suunas palju olulisi samme teinud. Kogukondades saame rohkem mõelda sellele, kuidas rohekokkulepe on seotud kõigi strateegiliste otsuste, eelarve ning juhtimisega,” sõnas Kallas.

Kuigi uuring kajastab peamiselt seda, millised on kitsaskohad ja eesseisvad väljakutsed KOV-de jaoks rohelisel üleminekul, eristuvad siiski osad linnad ja vallad, kel on juba ette näidata muljetavaldav plaan nt kliimamuutustega kohanemiseks või elurikkuse säilitamiseks. Nii Tartu abilinnapea Gea Kangilaski kui Tallinna abilinnapea Vladimir Sveti sõnul tegeletakse suurlinnades valdkondade üleselt rohetegevuste planeerimisega teadlikult juba mõnda aega – keskkonna- ja kliimaeesmärke võetakse arvesse nii ruumi- ja transpordi planeerimisel, rohealade loomisel kui ka kliimamuutustega kohanemisel.

Gea Kangilaski sõnul peaksid riigi toetused võtma arvesse rohkem kohalikke olusid. “Meil on nii kahanevaid kui ka kasvavaid omavalitsusi. Ühel on mure valglinnastumine ja teisel pole ei elanikke ega tulu, näiteks kliima ja energiakava saaks olla üks asi, mida saaks võtta aluseks toetuste määramisel,“ ütles Kangilaski.

Lääne-Harju vallavalitsuse liige Kerli Lambing märkis, et järjest enam on elanikel ootused vallale rohepöördega seotud arengute osas ning lisas, et Lääne- Harju  rohelise valla idee kasvas välja näiteks kogukonnakomisjoni liikmete aruteludest. Üks uuringu läbiviijatest, TÜ taastamisökoloogia professor Aveliina Helm tõdes samuti, et rohepöörde elluviimisel saavad kohalikud omavalitsused olemagi nn rohujuure tasandiks, kus tegevuste targemaks elluviimiseks sünnib kindlasti ka kohapealset roheinnovatsiooni.

“Kohalikud omavalitsused on võtmetähtsusega kujundamaks inimestele mugavaid ja kaasaegseid elutingimusi,“ ütles riigihalduse minister Riina Solman. “Üha enam on aga oluline pöörata tähelepanu sellele, et lisaks inimeste heaolule oleks elukeskkonna planeerimine kooskõlas ka keskkonnasõbraliku lähenemisega. Võidavad sellest nii kohalikud elanikud, kes saavad nautida rohelist linna- või vallaruumi, kui ka meie kliimatervis tervikuna. On kiiduväärt, et omavalitsustele on loodud niivõrd põhjalikud ja praktilised juhendid, kuidas kõige paremini selles vallas toimetada. Rahandusministeeriumi veebilehel minuomavalitsus.ee on hea ülevaade sellest, kuidas paljud omavalitsused juba pööravad täna neile olulistele teemadele väga hoolsasti tähelepanu. Loodan, et loodud juhendmaterjal aitab veel rohkematel omavalitsustel seda teemat enda jaoks lahti mõtestada, sest praeguses julgeoleku ja energeetikakriisis ei ole ressursside raiskamine kellelegi kasulik.“

Roheleppe ja sellel tuginevate Eesti riigi rohepoliitika eesmärkide täitmine on väljakutse ja protsess, millesse saavad lähimatel kümnenditel oma panuse anda kõik ühiskonna arengut vedavad sektorid, valitsemise tasandid ning kaasatavad sotsiaalmajanduslikud partnerid. Rohepoliitika elluviimist KOV-i tasandil hakkab toetama kindlasti ka peagi avalikule konsultatsioonile minev rohepoliitika tegevuskava, mis on plaanis kinnitada aasta lõpuks.

Uuringu keskne eesmärk oli välja selgitada KOV-i roll rohepöörde elluviimisel Eestis. Uuringu tulemustele tuginedes sõnastati soovitused tingimuste osas, mis looksid KOV-idele head eeldused selle rolli tõhusaks täitmiseks. Töö oluliseks väljundiks on ka KOV rohepoliitika kujundamist, elluviimist ja seiret toetavad töövahendid.

Analüüsi viis läbi ja juhendi koostas TÜ sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE). Mõlemaga saab tutvuda Riigikantselei koduleheküljel.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.