Täna toimus Tallinnas Carmen Cafes mahetoiduteemaline pressilõuna ja aruteluring, kus tutvustati muu hulgas ka uuringutulemusi Balti riikide inimeste mahetoidu tarbimisharjumuste ja teadlikkuse kohta. Kokku osales uuringus 3000 inimest kõigist kolmest Balti riigist, 1000 inimest igast.
Danone’i ja uuringufirma Norstati koostöös läbi viidud Baltikumi elanike mahetoidu tarbimisharjumuste ja teadlikkuse uuringus osales 3000 inimest vanuses 18-74 eluaastat. Sotsioloog ja toidublogija Pille Peetersoo andis uuringust lühikese ülevaate ning tutvustas ka mõningaid mahetoiduga seotud müüte, mis uuringust ilmnesid. Näiteks see, et inimesed on seisukohal, et taimne toit ei sisalda kunagi E-aineid või see, et kui tootel on kirjas “naturaalne”, siis viitab see automaatselt mahetoidule. Õige oleks öelda, et mahetoit on GMO-vaba. Eesti Maaülikooli Mahekeskuse juhataja Elen Peetsmann tõi oma jutus esile teisegi müüdi, mille järgi arvatakse, et mahetootjad ei väeta oma põlde. Inimesed ei tea eriti seda, et mahepõllumajanduses kasutatakse sünteetiliste mineraalväetiste asemel mulla viljakuse tõstmiseks liblikõieliste kultuure, bioloogilisi preparaate, looduslikke mineraaväetisi nagu lubi, sarvejahu, orgaanilisi väetisi nagu sõnnik ja kompost, loomseid saadusi või kõrvalsaaduseid ja mikroelemente. Lisaks seegi, et kohalik toit ei ole automaatselt mahetoit. “Oma tarbeks kasvatatud toit võib olla mahedalt kasvatatud, ent kui tegu on juba tootmisega suuremas mahus, siis peavad kõik mahetootjad olema kantud avalikku põllumajandusregistrisse,” täpsustab Peetsmann.
Kuigi muudatused mahetoidu lisamiseks oma toidulauale on aeglased tulema, usub üle poole mahetoidu tarbimisharjumuste ja teadlikkuse uuringus osalenud Eesti inimestest (keskmiselt 61%), et mahetoit on tervislikum, maitsvam ja kõrgema toiteväärtusega kui tavatoit. Kolmveerand uuringus osalenutest tunnistas, et nad ei tea mahetoidust piisavalt palju ja nad tahaksid oma toidulaual näha rohkem mahetoitu. Mahetoidu kättesaadavus on omaette probleem, see selgus ka uuringust, kus üle poole (59%) väitsid, et neil on mahetoidule ligipääs raskendatud. Sageli ka ei teata, kus mahetoitu müüakse ja võimalik, et inimesed loobuvad mahetoitu otsimast, kui toidu lauale kombineerimine on seotud mitmes poes käimisega. Eesti konkunktuuriinstituudi järgi on praegu näiteks Eestis vaid 10% neid, kelle toidulaual on täies mahus ainult mahe toit.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
