Uudis

Uuring: pooled Eesti elanikest ei tea, mida peale hakata vanade ravimitega

51% inimestest arvasid, et jäägid tuleb viia apteeki.Foto: Shutterstock

Roche Eesti koostöös Eesti Vee-ettevõtete Liiduga (EVEL) viisid läbi uuringu, et teada saada, missuguseid ravimeid ja kui palju Eesti kodudes säilitatakse ning kuidas ravimijääkidest vabanetakse. Uuringu järgi on enam kui pooled eestimaalastest vabanenud ravimijääkidest mittekorrektselt – peamiselt on ravimijääke visatud olmejäätmete hulka (41% vastanutest).

„Tark patsient teab, et ka ravimeid peaks võtma nii palju kui vältimatult vajalik ja nii vähe kui võimalik. Samuti peaksime sealjuures teadma ka seda, mida teha nende ravimitega, millel on kas kehtivusaeg lõppenud või mida pole enam vaja,“ sõnas Roche Eesti kommunikatsiooni ja avalike suhete juht Chris Ellermaa. Kahjuks on uuringutulemused kehvad ja näitavad, et 51% vastanutest on vabanenud ravimijääkidest mittekorrektselt. „Üle poole eestlastest tegelikult ei tea või ei teadvusta, et ravimid on ohtlik jääde ja nende ebakorrektne käitlemine võib põhjustada keskkonnale kahju,“ lisas Ellermaa.

„Meile teeb rõõmu, et väga väike osa Eesti elanikest on visanud ravimijääke kanalisatsiooni – kuus protsenti vastanutest. See aga ei tähenda, et probleemi poleks – teadlikkus ravimijääkide käitlemisel on madal ning ka ravimijääkide laialdane levimus keskkonnas ei anna põhjust loorberitele puhkama jääda,“ sõnas EVELi tegevjuht Pille Aarma.

Enamik ravimeid on mittesihipärasel kasutamisel otseselt ohtlikud tervisele või ohustavad keskkonda. Terviseriskidest on juttu ravimi pakendil, infolehes, meedias; keskkonnariskidest eriti ei räägita. Viimastel aastatel on keskkonnast, peamiselt veest, tuvastatud järjest enam ravimite toimeainete jääke. Kuigi valdavalt on kontsentratsioonid sedavõrd väikesed, et jäävad tunduvalt allapoole tavapäraste saasteainete sisaldusest, võivad ravimijäägid laiemas perspektiivis põhjustada probleeme.

Kui ravimid on aegunud, kõlbmatuks muutunud või neid mõnel muul põhjusel enam ei kasutata, on Eestis eraisikul kaks võimalust, kuidas ravimitest keskkonda ja tervist kahjustamata vabaneda: viia ravimid jäätmejaama või apteeki. Mõlemal juhul võetakse eraisikutelt/elanikelt ravimid vastu tasuta.

Vastajatel leidub kodus üldiselt kõiki ravimitüüpe, enim käsimüügiravimeid (92% vastanutest), vitamiine ja toidulisandeid (76%) ning retseptiravimeid (71%). 61%-l vastanutest on kodus ravimeid, mida nad ei kasuta. Seisma jäänud ravimid on põhiliselt tekkinud ravikuurist üle jäämise tõttu (71%). Seisma jäänud ravimeid hoitakse alles, sest pole põhjust või aega ära visata (49%) või arvatakse, et tulevikus võib veel vaja minna (47%).

Ravimijääkidest vabanemise riiklike nõuetega olid hästi kursis umbes pooled vastanutest:

  • 51% arvasid, et jäägid tuleb viia apteeki,
  • 25% teadis, et võib ka viia jäätmejaama
  • 12% tõi välja mittekorrektse vabanemise viisi (prügikasti viskamine, põletamine, tualetist allalaskmine)
  • 15% ei osanud sellele küsimusele vastata.

Ravimijääkidest on vastajad vabanenud põhiliselt järgnevatel viisidel:

  • 41% on pannud ravimijäätmed olmejäätmete sekka
  • 36% on viinud ravimijäägid apteeki
  • 24% on viinud jäätmejaama

51% vastanutest on vabanenud ravimijääkidest mittekorrektsel viisil, peamisteks põhjusteks on olnud vastajate sõnul:

  • nende endi madal teadlikkus sellest, kuidas peaks jääkidest vabanema (57% neist, kes vabanesid mittekorrektsel viisil),
  • veerand vastanutest on toonud ka põhjuseks ajapuuduse ja vähesed kogumiskohad.

Ravimijääkidega toimetamise reeglite kohta pole teavet saanud või ei suutnud meenutada, et oleks saanud 58% ning 12% ei osanud öelda. Põhilised teabe saamise allikad on olnud internet, meedia, televisioon ning ajakirjandus.

Uuringu, mille eesmärk oli uurida Eesti inimeste ravimite käitlemist puudutavat teadlikkust, viis läbi uuringufirma RAIT Faktum&Ariko.

Märksõnad: , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.