Peatselt on vee-ettevõtetel, kohalikel omavalitsustel ning maakondlikel omavalitsusliitudel võimalik taotleda toetust, et vähendada võimalike üleujutuste kahjulikke tagajärgi.
Kliimaminister Kristen Michal allkirjastas määruse, millega toetatakse üleujutusohu riskipiirkondi seitsme miljoni euroga.
Toetuse abil on võimalik kindlustada kaldaid ning rekonstrueerida kraave, aga ka taastada kuivendatud alade veerežiimi, tervendada veekogusid ja taastada lammialasid ehk veekogu madalamaid kaldaalasid, kuhu vesi saab suurvee korral voolata.
„Üleujutusohu riskipiirkondades tuleb ohu ennetamise ja võimalike kahjude leevendamisega süsteemselt tegeleda,“ sõnas kliimaminister Kristen Michal. „Kalda kindlustamine on üks lahendusi, kuid üleujutustega hõlbustab toimetulekut ka lammialade taastamine ja veekogude tervendamine. Võimaldame nii liigveele ruumi kuhugi koguneda – mida rohkem on veel ruumi kusagil olla, seda vähem tekitab see probleemseid üleujutusi.“
Üleujutus võib Eestis tekkida eelkõige rannikualadel. Merelt tulevate tormidega on ohustatud näiteks Pärnu, Haapsalu, Kuressaare ja ka Tallinna linn. Pärnus ja Haapsalus ületas meri kriitilise veetaseme viimati 2015. aasta detsembris. Linnatänavatele tungiv meri võib ohtu seada inimesi, takistada liiklust ja kahjustada vara. Kui kõrge veetase kestab pikalt nagu näiteks mullu oktoobris Pirital, võib see häirida ka Päästeameti ja politsei operatiivtööd.
Siseveekogudel võib üleujutusohtu põhjustada Tartus Emajõgi, Sindis Pärnu jõgi või Võru linnas Tamula järv, nagu näiteks juhtus 2023. aasta aprilli alguses, kui kevadise suurveega tõusis Tamula järve veetase kriitilise piirini.
Toetusi asub vahendama Keskkonnainvesteeringute Keskus, kes plaanib avada taotlusvooru hiljemalt 12. aprillil.
Üleujutuste ohtu riskipiirkondades aitab maandada Euroopa Regionaalarengu Fond.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
