8.-9. veebruaril toimunud iga-aastane õpilasfirmade laat mahtus aastate eest veel ühel päeva jooksul ära Kristiine Keskusesse. Siis hakati seda korraldama kahes kohas. Kristiinele lisandus Rocca al Mare keskus.
Sel aastal registreeris end laadale aga rekordarv: 900 õpilast ja enam kui 300 õpilasfirmat. Seetõttu tuli Rocca al Mare keskuses korraldada üritust eri firmadega lausa kahel eri päeval. Lisaks nendele näitajatele on silmnähtavalt suurenenud õpilasfirmade arv, kes on oma toodet luues mõelnud keskkonnale.
Läbi aegade on populaarsed olnud küünlad, seebid ja korduskasutatavad riidest kotid. Viimaste valik oli ka sel korral suur. Müügis oli nii tellitud oma disainiga kotte kui ka kangajääkidest õmmeldud kotte.
Õpilasfirma VLVR istutab lausa iga koti ostmisel puid. Lisaks pakuvad nad kilpkonnakujuga käevõrusid, mille ostust toetavad plastikureostuse eemaldamist merest. Kottide kaunid ja tasemel disainid on loonud noormeeste klassiõde. Hoodiebags teeb oma sussikotid vanadest pusadest ning puu- ja juurvilja võrkkotid vanadest kangastest.
Tekstiilijääke kasutavad mitmed teisedki. Cabur valmistab neist moekaid mütse. Sneps teeb Aila näpustuudioga koostöös tööriiete tootmisjääkidest kondikujulisi koerte mänguasju. Meiela toetuskeskuse noortega tehakse ka hiirekujulisi kasside mänguasju. Meiela eesmärk on suurendada intellektipuudega noorte sotsiaalset toimetulekut, luua neil teiste ühiskonnaliikmetega võrdsed võimalused ning arendada ja toetada nende igapäevast toimetulekut. Seega paistab Sneps silma oma sotsiaalse ja keskkonna-alase vastutustundlikkusega. Skrunts õmbleb aga ise Eesti moebrändide tootmisjääkidest patsikumme ning Volar suurfirmade jääkidest lipse.
Õpilasfirma Homme teeb rannast leitud ajupuust ja klaasist ehteid ning Hook It kalameestele öllekorkidest kalalante. Kemihaka võtab vastu inimeste nahajäägid, puidu ja katkised kotid ning meisterdab neist uusi kotte. Minifirma Aircraft teeb aga hoopiski lennukiosadest ja väljavahetatud turvavarustusest erinevaid aksessuaare, mida on suuremates kogustes õnnestunud müüa ka ühele lennufirmale.
Laadal oli nagu varasematel aastatelgi kohal palju koorijate ning maskide valmistajaid. Paljud neist olid klaaspurkides. Hambapesutablette müüv Münt paistis Kristiine keskuses silma väga aktiivse müügitööga. Sarnaselt neile valmistab hambapesutablette ka Tablasta, keda mul kahjuks külastada ei õnnestunud. Laadal oli lausa kaks bambushambaharjade pakkujat: Bresh ja 2Brush.
Suu värskuse eest kanti hoolt ka teistel viisidel. Mäts pakub komposteeritavat nätsu, mis on valmistatud looduslikust chiclest (puuvaigust). Idüll valmistab korduskasutatavaid meigieemalduspatju, mida saab pärast pesemist uuesti kasutada. Puudust polnud ka korduskasutatavatest topsidest, pudelite ja kõrte müüjatest.
Populaarne oli ka taaskasutatavatest materjalidest lampide müümine. Näiteks eha teeb puidufirma jääkidest juhtmeta laualampe. Tüvi kasutab lambivartena langenud puid. Puit-EST toodab Kohila vallas vahetatud rahvamaja 50 aastat vanadest põrandalaudadest disainlampe, mille seas on ka puldiga reguleeritavaid variante. Lisaks müüdi teise ringi materjalidest nagisid, mõõdupuid ja palju muud. Millestki-midagi pakub rehvidest tumbasid ja veinikorkidest tahvleid.
Ökomökud teevad koduste vahenditega pesukapsleid ja müüvad neid klaaspurgis. Kleebitav planeet pakub eri disainidega kleepse, mille eesmärk on juhtida tähelepanu kliima soojenemise probleemile. Baik pakub ratta külge kinnitatavat kotti, mis võimaldab rattaga sõites oma telefoni või akupanka laadida.
Pole kahtlust, et õpilasfirmad on oma tegevusega suureks eeskujuks suurematele ettevõtetele. Paljudel on hoolsalt läbi mõelnud terve toote elutsükkel: kust materjalid tulevad, kuidas neid väärindada, keskkonnasõbralikult pakkida ja eluea lõpus ümber töödelda. On oodata, et keskkonnahoidlike ettevõtete hulk kasvab veelgi.