Loodusfotograaf Tarmo Mikussaar sai pildile müravad hundipojad, kellele sobisid mängimiseks ka oksad ja ümberringi tiirlevad parmud.
“Tänavu kevadel Kesk-Eesti lepikute vahel sündinud hundikutsikad on juuli keskpaigaks parasjagu nii suureks kasvanud, et julgevad oma järjekordse peatuspaiga ümbruses juba ringi kolada ning mõnest lagedamast paigast mänguplatsi teha,” kirjutas Mikussaar Looduskalendris.
“Seekord on nad valinud porise metsaväljaveotee, kus avaneb kahele poole hea vaade, kõrval asub suur veelomp janu kustutamiseks ja mõlemal pool kõrgub tihe lepavõsa. Tõelised võsavillemid.”
Mikussaare sõnul käivad hundikutsikad vahepeal tee peal päikese käes pikutamas ja müramas. “Kui üksteise kiusamisest isu täis, siis kõlbavad mängimiseks ka oksad või ümberringi tiirlevad parmud ja sääsed,” kirjutas ta. “Kõik see toimub sügavas vaikuses. Ei ühtki urinat ega üleannetut kilkamist. Sõnakuulelikud lapsed, kes ei reeda niisama mängu pärast oma asukohta.”
Mikussaar toob välja, et kutsikad veedavad niimoodi aega ühes kohas umbes nädala. Seejärel kolivad vanaloomad pojad mõnesaja meetri kaugusele järgmisesse paika.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
