Uudis

Vabatahtlik avastas Õismäelt kodustatud orava: loom ei oska hüpata, ronida ega huvitu liigiomasest toidust

Õismäelt leitud kodustatud orav.Foto: Virge Võsujalg

Eelmisel laupäeval saabus Eesti Metsloomaühingule teade, et korterelamu varikatuselt on leitud orav. Kuna metslooma oli hoitud pikalt puuris, jookseb ta vaid mööda maad ega pelga inimesi.

Möödunud nädalavahetusel anti Eesti Metsloomaühingule teada, et Õismäe ühe maja trepikoja varikatusel on orav. Kohale sõitnud vabatahtlik märkas aga kohe, et midagi on valesti, sest leitud käbikuningas ei osanud ronida ega kartnud inimesi.

Kodustatud orav

Lähemal vaatlusel selgus, et umbes aastase orava küüned on lõigatud ja seetõttu oli ronimine talle võõras, lisaks ei osanud ta ka hüpata. Liigiomane põhitoit teda ei huvitanud, küll aga võttis ta isukalt vastu näiteks pähklid, mis on orava toidulaual pigem maiustus.

Eesti Metsloomaühingu sõnul olid oravat kasvatanud inimesed, kelle käest ta kas kogemata plehku pani või said omanikud aru, et metsloom ei sobi lemmikuks.

Orav ei ole lemmikloom

Kuna oravat on ilmselt hoitud pisikeses puuris, ei saanud ta katsetada hüppamist ega ronimist. Niimoodi kasvatatud orav aga ei saa looduses hakkama, sest need oskused on ellujäämiseks hädavajalikud.

Eesti Metsloomaühingu Järvamaa piirkonnajuhti Virge Võsujalg tuletab loomasõpradele meelde, et orav ei ole lemmikloom. “Ta on väga isepäine, pissib ja kakab sinna, kuhu tahab,” kirjutas Võsujalg Facebooki postituses. Ka märgistab orav kõike ja kõiki ning närib asju, nagu on närilisele kohane.

Jookseb mööda maad

Võsujalg nimetab jõhkraks seda, kui võetakse loomalt võimalus liikuda, hüpata ja süüa õiget toitu. “Ka ei oska ta maast vett juua, seega on ta suure tõenäosusega näriliste topsist joonud,” ütles Võsujalg.

Vale toitumise tagajärjel võib orav surra aga näiteks luude hõrenemise tagajärjel. “See armas isend vaid jookseb mööda maad,” kirjutas Võsujalg. “Hüppamisest ega puul ronimist ei tule siin midagi välja.”

Aita looma

Looma tervenemiseni on Võsujala sõnul pikk tee. Isegi siis, kui orav jääb Võsujala hooldada, ei taha ta, et metsloom peaks veetma oma ülejäänud elu pisikeses hamstripuuris. “Mina annan endast maksimumi, et kõik veel tagasi pöörata ja korda seada,” kirjutas Võsujalg.

Võsujalg paneb südamele, et kui leiad hädas ja üksiku metslooma, anna sellest kohe Eesti Metsloomaühingule teada. “Soovides teha loomale head, võite teha talle suure karuteene,” märkis ta postituses ja lisas, et ka need inimesed, kes on endale juba mõne metslooma koju viia, pidagu meeles, et veel ei ole hilja looma aidata. “Looma aitamisel ja aitamisel on suur vahe.”

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.