Möödunud reedel, 5. juunil silmas Tiina Saidla Tallinnas Kalamajas kivil üht musta õnnetut kogu, kes ei suutnud ise lendu tõusta. Saidla aitas tal seda teha.
Eelmisel reedel märkas Saidla pärast pikka tööpäeva Kalamajas koju jalutades mõne meetri kaugusel kivil üht musta kogu. “Lähemale jõudes ei uskunud ma oma silmi,” ütles ta. Kivil oli ilmeksimatult piiritaja: lind, keda Saidla oli näinud vaid fotodel. “Just selliste ufo-mehikese silmadega ja iseloomulikku tumedat värvi.”
“Suuruse ja sulgede järgi tundus, et tegemist polnud linnupojaga, ka polnud vigastusi näha,” sõnas Saidla. “Olin varem lugenud, et kui piiritaja on maapinnal, on tal vähe šansse ise õhku tõusta või end kiskjate eest osavalt kaitsta. Samuti teadsin, et kui teda kätte võttes on tunda kerget surinat, tähendab see, et lind virgutab tiibade vereringet – see on hea märk ja ei pea kartma.”
Saidla tegi, nagu oli Facebookis Eesti Ornitoloogiaühingu grupis õpetatud: tõstis käe õhku ja hakkas seda õrnalt üles-alla õõtsutama, et võimaldada piiritajal lendu tõusta. “Esimesel katsel ei jaksanud lind kaugele lennata, vaid maandus kergel asfaldile – oli selge, et vajan turvalisemat kohta,” ütles Saidla.
Seejärel võttis Saidla linnu õrnalt, kuid kindlalt käte vahele ja vahetas veidi asukohta, et piiritaja saaks taimede kohal pikema hoo. Ta õõtsustas lindu ja luges kaasa “üks, kaks, kolm”. “Kolmandal kätesirutusel, mis oli hoogsam, läks lind lendu ja ühines teiste tol õhtul ringikihutavate piiritajatega,” rääkis Saidla.
Saidlal ei tulnud õrna piiritajat abistades närv sisse. “Ma võtan end alati kokku pingerikkas olukorras – Rootsi Suursaatkonna konsulaartöötajana olen aastaid lahendanud võõraid probleeme,” sõnas ta. “Tegutsen teadlikult, pinge sunnib targalt tegutsema. See ei tähenda, et olen emotsioonitu – kui midagi õnnestub, olen hiljem südamest rõõmus. Väike heategu abivajajale täidab südame soojusega.”
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
