Eile algas üleeuroopaline jäätmetekke vähendamise nädal, mille fookuses on targem tarbimine ja jäätmete liigiti kogumine. Kolmes kaubanduskeskuses on üleval jäätmekuubikud, mis illustreerivad meie igapäevast jäätmeteket ja liigiti kogumise vajalikkust.
„Siht on silme ees selge ja ambitsioonikas – liikuda jäätmevabama elu suunas, neid esiteks võimalikult vähe tekitades ning teiseks juba tekkinud jäätmeid õigesse kohta ära andes. Need on esimesed olulised tükid positiivse doomino-efekti loomiseks,“ ütles keskkonnaminister Rene Kokk. „Eesti kodudes tekkis mullu kokku 535 494 tonni jäätmeid. Kui see kogus laotada ühtlase 10-sentimeetrise kihina laiali, saaks sellega katta 15 km2suuruse ala, millise peal on meil näiteks Viljandi linn,“ tõi keskkonnaminister näiteks.
Eestimaa elanik tekitab aastas keskmiselt 390 kilogrammi olmejäätmeid, mis tähendab, et ühes kuus tekib tal ligi 33 kilogrammi prügi. Jäätmetekke vähendamise nädalal soovib keskkonnaministeerium pöörata inimeste tähelepanu tollele, kuidas oma jäätmeteket tunduvalt vähendada ning kuhu see vähendatud kogus viia tuleb.
Üks suuremaid liigiti kogumise komistuskohti on segaolmejäätmed. Kahjuks on nende hulgas palju selliseid olmejäätmeid, mida saaks veel ringlusse lasta. Kõige rohkem on segaolmejäätmete hulgas biojäätmeid (31%), kuid ka plaste 18% ning paberit ja pappi 13%, tekstiili 5% ja klaasi 5%. Segaolmejäätmed peaks aga olema vaid liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk. Valesti visatud jäätmetest tekib piltlikult öeldes jäätmekuubik, mis uut võimalust ei saa, sest segunenud materjalide eraldamine on ressursimahukas. Nii lähevadki need kas ladestamisele prügilasse või põletusse.
2018. aastal ladestati kõikidest tekkinud olmejäätmetest 20%, kuid aastaks 2030 tuleb olmejäätmete ladestamist vähendada vähemalt 10%-ni tekitatud olmejäätmete üldkogusest.
Seda, milline näeb välja üks jäätmekuubik, näeb järgmise nelja nädala jooksul Tartus Lõunakeskuses ning Tallinnas Kristiine ja Rocca al Mare keskustes. „See on n-ö kahe näoga kuubik, sest kui üks pool sümboliseerib alasti tõde prügikasti sisust, siis teine pool näitab positiivset perspektiivi kolekastist välja mõtlemisel. Seal on näide liigiti kogutud jäätmetest ning tutvustus, millele need jäätmed omakorda uue elu annavad,“ selgitas keskkonnakorralduse osakonna juhataja Sigrid Soomlais ning lisas: „Kõige suurem samm looduskoormuse vähendamiseks on vähendada üldse jäätmete teket.“
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
