Uudis

Valitsus andis teada, kust võtab riik raha kallite vesinikuprojektide toetamiseks

F: Pixabay

Valitsus arutas tänasel kabinetinõupidamisel vesiniku väärtusahela IPCEI projekte ja otsustas nende elluviimist toetada, et tuua tulevikuvaldkonda investeeringuid kogumahus 111 miljonit eurot.

Vesiniku väärtusahela „H2 Technology“ nimelises integreeritud IPCEI (International Projects of Common European Interest) projektis osalevad kolm Eesti ettevõtet: Skeleton Technologies, Elcogen ja Stargate Hydrogen Solutions. Nende ettevõtete investeeringute kogumaht on 111 miljonit eurot, millest puudujääk 2022–2026 perioodil teadaolevalt 67,5 miljonit eurot.

Euroopa Komisjoni toetus IPCEI projektidele piirdub riigiabiloa andmisega, kuid mitte rahastuse võimaldamisega, mistõttu on Eesti riigi ülesanne täpsustada, keda ja millises ulatuses ollakse valmis rahastama.

Valitsuse liikmed nõustusid täna lähenemisega, et Eesti riik saab projekte rahastada (lisaks ettevõtete omavahenditele) kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemistulust ehk CO2 kauplemistulust ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hallatavast rakendusuuringute programmist (RUP); samuti Ida-Viru ettevõtluse suurinvesteeringute toetusest.

“Eestist võiks saada rohetehnoloogia eestvedaja,” ütles peaminister Kaja Kallas. “Tulevikule mõeldes pidasime valitsusega oluliseks toetada Eestis uute vesinikutehnoloogiate arendamist. Need innovatiivsed tehnoloogiad aitavad kaasa edukale rohepöördele ja tulevikusõbralikule energeetikale, samuti aitavad luua Eestis uusi ja olulise lisandväärtusega töökohti. Saame olla uhked, et Eestis on nii targad inimesed ja innovatiivsed ettevõtted.“

„Vesinikutehnoloogiate kasutuselevõtt toetab Euroopa Liidu seatud kliimaneutraalsuse saavutamist,“ tõdes keskkonnaminister Erki Savisaar. „Keskkonnaministrina rõõmustan selle üle, et Eesti ettevõtete huvi seda energialiiki arendada on olnud elav. See näitab, kui nutikad ja samas keskkonnast hoolivad on meie väikse riigi inimesed. Vesinikutehnoloogiad on nii keskkonnasõbralik kui ka palju erinevaid tarbimisvõimalusi pakkuv salvestusviis. Vesinikku saab kasutada nii tööstuses, transpordis alates lennundusest, laevandusest kuni autodeni, hoonete kütmislahendustes.“

Ka ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt rõhutas, et vesinikutehnoloogiate läbimurre maailmas on algamas ning oluline on sammuda eesliinil ja toetada Eesti projekte. “Vesinikust saab tulevikus rohe- ja innovatsioonipöörde üks peamine alustala, mille arendamine loob juurde tarku ja kõrgepalgalisi töökohti, vähendab meie tarbijate energiakulusid ning saame välja vahetada kõrge süsinikulekkega tehnoloogiad.“

Euroopa Liit on vesinikustrateegias seadnud sihiks, et 2050. aastaks peaks vesinik moodustama 14 protsenti energiaportfellist, ambitsioonikamad erasektori ettevõtted on selle potentsiaali hinnanud aga ligi veerandile. Euroopa Liidu liikmesriikidelt laekus ligi 440 vesiniku IPCEI projektiideid. Eesti korraldatud vesinikuprojektide ideekorjele laekus üle 20 ettepaneku, millest siinne hindamiskomisjon otsustas soovituse anda 10 projektile, millest kolm suunasime nn esimesse lainesse.

Rohkem infot IPCEI Eesti projektide kohta leiab siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.